0

NR 4 (4) APRILL 2018 TASUTA Pärsia uue aasta tähistamine Alatskivil osutus üle ootuste populaarseks 23. märtsi õhtul mahtus Liivi Muuseumisse kogunenud rahvas hädavaevu näitusemajja ära: muuseumis korraldatud Pärsia uue aasta nowruzi tähistamisele tuli umbes sadakond inimest nii ümbruskonnast kui ka kaugemalt Eestist. Alatskivile kogunes sel õhtul ka inimesi, kes pärit Iraanist, Tadžikistanist, Aserbaidžaanist ehk riikidest, kus nowruzi tähistamine on traditsiooniks. Pärsia kalendri järgi algas 20. märtsil aasta 1397. Uut aastat, nowruz’i, tähistatakse suurte pidustustega mitmetes Kesk-Aasia, Lähis-ida ja Kaukaasia riikides. Liivi Muuseumis hüpati sel õhtul üle lõkke, mekiti traditsioonilisi nowruzi roogasid ja tehti kaasa rituaalid, mis toovad uuel aastal õnne ja edu. Ja ega Liivi muuseumis ilma luuleta saanud – aga seekord toimus luule lugemine pärsia keeles. Nowruz’ i tähistamisega ühines ka paljudele eestlastele tuttavaks ja kalliks saanud Tuuli Roosma koos Arbo, Andrese ja Kristjaniga – ikka selleks, et jagada oma iraaniga seotud kogemusi. Selle toreda Eesti pere seiklusi iraanis saab just praegu iganädalaselt jälgida Kanal2 saatesarjas “Meie aasta iraanis”. Nina külas kõrguvad muljetavaldavad rüsijäämäed. FOTO Viktoria Arro Liivi etluskonkursid Alatskivi Keskkoolis ja Liivi Muuseumis Koolisisene Liivi etluskonkurss toimus 27. märtsil. Konkursi eesmärk on arendada õpilaste esinemisoskust ja -julgust ning pole kahtlustki, et tekstide sügav läbitunnetamine arendab ka nende mõtte- ning tundemaailma. Hea meel oli tõdeda, et ka sel aastal võeti konkursist arvukalt osa: esines 39 õpilast 2.-9. klassist. Etlejad pidid pähe õppima ühe proosapala ja ühe luuletuse. Nooremas vanuserühmas jagasid 1.-2. kohta Victoria Lutšezarnõi ja Daisi Noormägi 2. a klassist. Eripreemia proosapala esitamise eest said Kaur Kruusaauk ja Alvar Must 3. klassist ning Kevin Soieva 4. klassist. Vanemas vanuserühmas jäid 1.3. kohta võrdselt jagama Karmen Kuusik 5. klassist, Remi Kalda 8. klassist, Helena Stepanova 9. klassist. Eripreemia omistati Liisa Kook 5. klassist, Hella Hildegard Niitra 6. klassist ja Anu Roosna 9. klassist. Vanema vanuserühma kolm parimat etlejat esindasid kooli 29. märtsil Liivi Muuseumis toimunud maakondlikul Liivi etluskonkursil. Juhan ja Jakob Liivi ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule keskendatud üleriigilise koolinoorte etlusvõistluse lõppvoorus Liivi Muuseumis 14. aprillil esindas meie kooli Karmen Kuusik, kes pälvis Peipsiääre Vallavalitsuse eripreemia. Õpilasi innustasid, juhendasid ja abistasid sobivate esinemispalade leidmisel õpetajad Kait Eiland, Urve Koolman, Ave Otterklau, Helen Paju, Katre Sarap ja Eve Tammeorg. Tehnilise poole pealt aitas konkurssi läbi viia kooli sekretär-infojuht Terje Sööt. Suur tänu kõigile asjaosalistele! Õpetaja KAiT EiLAND “Nowrusi tähistamine oli uskumatult tore ja rahvarohke,” rääkis Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra. “Ühelt poolt saime aimu pärsia kultuurist, teisalt leidsime mitmeid kokkupuutepunkte eesti traditsioonidega nagu munade värvimine ja üle lõkke hüppamise rituaal.” Tartu Ülikooli magistriprogrammis rahvusvahelisi suhteid õppiv Rusif Huseynov, kes oli ka üks ürituse organisaatoritest, rääkis, et Nowruzi tähistamine Liivi Muuseumis oli tema jaoks väga hea võimalus tutvustada eestlastele oma piirkonna kultuuri. Aserbaidžaanist pärit Rusif jutustas, et korraldajatena panustasid nad mitte üksnes info jagamisele, vaid võimalikult laiale programmile, mis sisaldas ka sööke, tantsu, rituaale, videosid ja muusikat. “Minu jaoks oli positiivseks üllatuseks, et huvi selle ürituse vastu oli niivõrd suur, palju suurem, kui me eeldasime,” rõõmustas Rusif Huseynov. “Eriti hämmastas meid, et üks vanem mees oli selle ürituse jaoks jala mitmeid kilomeetreid kõndinud.” Kaheksa aastat tagasi Tadžikistanist Eestisse kolinud Umarjon Boltaev lisas, et hoolimata lumisest talveilmast oli Alatskivil märtsi lõpus tunda tõelist pühademeeleolu. “Meeleolu üritusel oli sõbralik,” rääkis Umarjon. “Minu jaoks oli väga tore ka see, et sain sellel peol kokku inimestega, kes on pärit sealtsamast kandist, kust minagi.” Nowruz’i tähistamine Alatskivil toimus projekti “Saame tuttavaks!” raames. Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja integratsioonifondi kaudu ning EV Siseministeerium. Üritust korraldasid Johannes Mihkelsoni Keskus ja Tartu Rahvusvaheline Maja. MiRJAM MATiiSEN, teavituskampaania «Saame tuttavaks!» projektijuht Peipsiääre Vallavalitsuse eripreemia pälvinud Karmen Kuusik. FOTO Erki Larm FOTO Mirjam Matiisen

2 Peipsiääre Teataja VALLAVALITSUSES Vallavalitsuse istung 22.03.2018 • Kinnitati arengukava pakkumismenetluse tulemused. • Otsustati korraldada „Alatskivi Põhikooli rekonstrueerimise projekteerimistööd“ riigihange ja moodustada hankekomisjon. • Väljastati järgmised ehitusload: Koosa külas Mängude maja kinnistul jõusaali osa rekonstrueerimiseks, Alatskivi alevikus vee ja -kanalisatsioonitorustiku 1. osa rajamiseks, Kallaste linnas vee ja -kanalisatsioonitorustiku 2. osa rajamiseks, Sipelga külas Põõsa kinnistul puurkaevu rajamiseks. • Nõustuti isikliku kasutusõiguse seadmisega Emajõe Veevärk AS kasuks seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku rajamisega Alatskivil Lossi 2 kinnistule ja Lossi 3 kinnistule. Projekti nimetus on „Alatskivi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ . • Otsustati korraldada rahvaküsitlus Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemise teel moodustunud Peipsiääre valla sümboolika leidmiseks. Vallavalitsuse istung 10.04.2018 • Otsustati eraldada tegevustoetust EELK Kodavere Mihkli kogudusele ja EELK Alatskivi kogudusele. • Otsustati sõlmida lepingud noorsootöö ja huvitegevuse teenuse delegeerimiseks. • Otsustati eraldada tegevustoetust 2018. aastaks 2400 eurot MTÜ Vara Rahvatantsurühmale „Kiljak“. • Kiideti heaks hajaasutuse toetuslepingu täitmise aruanne. • Kooskõlastati Undi külas puurkaevu asukoht. • Kinnitati Peipsiääre valla Kallaste linna veopiirkonnas asuva olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks. • Otsustati väljastada projekteerimistingimused Peipsiääre vallas Ätte külas Uue-Välja kinnistule elamu projekti koostamiseks. • Väljastati järgmised ehitusload: Alasoo külas Orumäe kinnistul elamu püstitamiseks, Assikvere külas Tondi kinnistul laohoone püstitamiseks, Kadrina külas Pootsmani kinnistul majutushoone ümberehitamiseks ja Kolkja alevikus Puhkeala kinnistul väliatraktsioonide püstitamiseks. • Väljastati kasutusluba Peipsiääre vallas Ätte külas Väljavahe kinnistul paikneva majandushoone kasutusele võtmiseks. • Nõustuti isikliku kasutusõiguse seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks seoses avalikes huvides 15 kV maakaabelliini rajamisega Tähemaa-Londi tee maale. • Neljal korral määrati katastriüksuse jagamisel tekkivatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarve. • Varnja alevikus asuvale maaüksusele määrati koha-aadress ja sihtotstarve. • Nõustuti maaüksuste riigi omandisse jätmisega. • Muudeti endise Peipsiääre Vallavalitsuse 30.06.2016. a. korraldusi nr 47, 48, 66, 70 ja 71. • Anti luba avaliku ürituse korraldamiseks. • Moodustati Peipsiääre valla raamatukogude töö kaardistamiseks ja asutuste ümberkorraldamist ettevalmistav komisjon ja kinnitati selle koosseis. • Anti välja korraldus Pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine riigihankes „Alatskivi Põhikooli rekonstrueerimise projekteerimistööd“. • Otsustati kaardistada infostendide paigaldamine Peipsiääre valla teeninduspiirkondades. • Otsustati ühtlustada Peipsiääre valla munitsipaallasteasutuste pedagoogide kollektiivpuhkuste kestvus. • Otsustati pikendada Pala lasteaia lahtiolekuaega kella 19.00. • Määrati kolmel korral sotsiaaltoetus ja kolmel korral otsustati sotsiaaltoetuse taotlus rahuldamata jätta. • Määrati sotsiaalteenus. • Muudeti sotsiaalhoolekandeasutuste kohamaksumusest puudujääva osa rahastamise tingimusi. • Kutsuti tagasi OÜ Kenadron juhatuse liikmed Elari Pilt ja Sulev Kirsip ning kinnitati uuteks liikmeteks Reigo Põdersalu ja Kalmar Raudsepp. PEETER KIURU, Peipsiääre abivallavanem Teade detailplaneeringu kehtestamisest Peipsiääre vallavolikogu 28. märts 2018. a. otsusega nr 24 on kehtestatud Kodavere külas Kurepesa (kat.tunnus 57601:002:0046) katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneering hõlmab Kurepesa katastriüksust, kogupindala 3,65 ha. Planeeringu eesmärgiks on Kodavere ja Ranna külas asuva Kurepesa maaüksuse sihtotstarbe muutmine, kinnistule ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine. Detailplaneeringuga kavandatakse kujundada antud katastriüksusele turismitalu tegevusega seotud hooned, ehitised ja kommunikatsioonid, lisaks elumaja talunikule. Samuti on kavas välja ehitada paadislipp, paatide ja süstamatkajate randumise koht, avalik ranna-ala ja autokaravanide peatusplats. Peipsiääre Teataja Väljaandja: Peipsiääre vallavalitsus Tartu mnt 1, 60201 Alatskivi Peipsiääre vald, Tartumaa Tel 730 2370 Trükk ja kujundus: AS Seitung Aia tn 1, 48306 Jõgeva Jõgevamaa Tel 776 2301 Toimetusel on õigus kaastöid ja kirju nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kõik toimetusele kasutada antud materjalid tagastatakse andja soovil. JÄRGMINE PEIPSIÄÄRE TEATAJA ILMUB MAIS 2018 VALLAVOLIKOGUS Peipsiääre valla volikogu istung toimus 28. märtsil Koosa Noorteklubi ruumides. Volikogu päevakorras oli 16 punkti ning seekord oli tegemist selles mõttes uue koosseisu ajaloolise istungiga, et kõik päevakorrapunktid võeti vastu ühehäälselt. See ei tähenda muidugi seda, et enne hääletusi ei oleks toimunud sisukaid ja tuliseid arutelusid. Esimesteks päevakorrapunktideks olid Peipsiääre valla 2018. aasta eelarve eelnõu II lugemine ja kinnitamine. Ettekande tegid finantsjuht Mirje Põld ning eelarvekomisjoni esimees Andu Tõrva. Volikogu kinnitas valla eelarve summas 7 862 859 eurot. Järgmise päevakorrapunkiga kehtestas volikogu Kurepesa maaüksuse detailplaneeringu. Päevakorrapunkti sisu tutvustas ehitusspetsialist Raimond Võimre. Detailplaneeringu sisuks on Kodavere ja Ranna külas asuva Kurepesa katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, kinnistule ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine. Detailplaneeringuga kavandatakse kujundada antud katastriüksusele turismitalu tegevusega seotud hooned, ehitised ja kommunikatsioonid, lisaks elumaja talunikule. Samuti on kavas välja ehitada paadislipp, paatide ja süstamatkajate randumise koht, avalik ranna-ala (päevitamisala) ja autokaravanide peatusplats. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeritava ala pindala on 3,65 ha. Volikogu kinnitas hariduskomisjoni koosseisu muudatuse. Komisjoni kooseisust lahkus Malle Weinrauch ning uueks liikmeks kinnitati Eva-Kristi Hein. Alatskivi Kunstide Kooli arengukava aastateks 2018-2020 tutvustas volikogule direktor Mikk Kirikal ning volikogu kinnitas selle. Volikogu kinnitas hariduskomisjoni ettepanekul ka Juhan Liivi nim Alatskivi Keskkooli põhimääruse, Alatskivi Lasteaia arengukava aastateks 2018-2020 ning Kallaste piirkonna huvihariduse ja huvitegevuse kava. Kümnenda päevakorrapunkti teemaks oli teise kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt saadetud pöördumises oodati vastust, kuidas vald otsustab edasi toimida – kas katta teistes omavalitsustes üldhariduskoolides õppivate õpilaste kulud või mitte. Volikogu otsustas jätkata kulude katmist senikehtinud põhimõtete järgselt kuni HTMis uue regulatsiooni valmimiseni. Sotsiaalkomisjoni esimees Malle Hilpus tegi ettepaneku kinnitada lisaks olemasolevatele liikmetele ka Kallaste ja Kolkja spetsialistid, et nimetatud piirkondade teemasid sisukamalt käsitleda. Volikogu kinnitas komisjoni liikmeteks Galina Sokolova ja Olga Solovjova. Abivallavanem Väino Kivirüüt tutvustas päevakorraküsimust, mille sisuks oli Peipsiääre valla raamatukogude töö kaardistamiseks loodava ja asutuste ümberkorraldamist ettevalmistava komisjoni koosseisu volikogu esindaja nimetamine. Vallavalitsus leidis, et on vajalik põhjalikult üle vaadata raamatukogude töö ja teha seire. Teha selgeks olukord ja jõuda selgusele, kas oleks võimalik teha ettepanekuid töö tsentraliseerimiseks ja töökorralduse paremaks muutmiseks. Vallavalitsus moodustab komisjoni, kuhu kuulub ka volikogu esindaja, kelleks kinnitas volikogu Sirje Leini. Volikogu volitas MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust täitma kohalikule omavalitsusele jäätmeseadusega pandud haldusülesandeid, nagu näiteks jäätmekava koostamine, jäätmevaldajate registri pidamine jne. Volikogu kinnitas Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirja, Peipsiääre valla jäätmevaldajate registri põhimääruse ning sotsiaalteenuste osutamise korra. JAAKO LINDMÄE, Peipsiääre vallavolikogu esimees Peipsiääre valla 2018. aasta eelarve lühiülevaade 2018. aasta eelarve panustab: • haridusse (sh huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavuse tagamine); • elukeskkonda (teede ja tänavate korrashoid, maa-alade korrastamine, keskkonnakaitse ja avalike alade puhastuse kvaliteedi parandamine); • sotsiaalsesse turvalisusesse (sotsiaalabiteenuste arendamine); • kultuuri ja spordi väärtustamisse (raamatukogud ja kultuurimajad, noortekeskuste tegevused, sporditegevus jm rahvakultuur). 2018. aasta eelarve põhitegevuse tulude ja -kulude kogumaht on 7 862 859 eurot, mis on 8,6% rohkem kui 2017. aasta eelarve (7 245 504 eurot), seda eelkõige riigieelarvest eraldatava toetusfondi vahendite ja üksikisiku tulumaksu arvel. Tulubaasist 85% moodustavad põhitegevuse tulud, 14,6% finantseerimistegevuse tulud ja 0,4% likviidsete varade kasutuselevõtt (2017. aastast ületulevad jäägid). Eelarve kulude mahust 82,3% on kavandatud põhitegevuseks, 17,6% investeeringuteks. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab, et omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus oleks aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne. 2018. aasta kinnitatud eelarve kohaselt põhitegevuse tulemiks 2018. aastal 0 eurot. 2018. aastal on planeeritud võtta laenu 326 000 eurot, mis kulub olemasolevate investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste tagasimakseteks on kavandatud 254 686 eurot. Valla laenukohustused moodustavad 2018. aasta lõpuks 2 005 308,26 eurot ehk 25,5% põhitegevuse tuludest. Tulud Valla 2018. aasta põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 7 862 859 eurot, mis on 2017. aasta eelarvega võrreldes 8,5% suurem. Põhitegevuse tuludest moodustavad maksutulud 44,8%. Valla peamised maksutulud on füüsilise isiku tulumaks 3 225 380 eurot, maamaks 297 000 eurot. Tulumaksu kasvuks võrreldes 2017. aasta eelarvega on kavandatud 8,3%. Tulumaksu põhiliseks kasvuteguriteks järgmisel aastal on keskmise palga kasvu suurenemine. Maamaksu tulu suurenemine 5,5%. Volikogu on kehtestanud maamaksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast Koha-aadresside korrastamine Lähiajal on Peipsiääre vallas vajadus jätkata aadressandmete korrastamisega. Alatskivi alevikus asuvate katastriüksuste liikluspinnajärgne nummerdamine (teede ja tänavate järgi määratud numbrid) on ebaloogiline ning ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Tiheasustuse aladel liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid tuleb määrata viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel katastriüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel katastriüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Euroopa traditsiooni kohaselt antakse liikluspinnal adresseerimisel numberlisandid mõlemal pool liikluspinda ühesuunalises kasvavas järjekorras. Liikluspinna alguseks loetakse üldjuhul kas asula keskust või asulat läbiva tee korral alustatakse ühest otsast. Ebaloogilise liikluspinnajärgse nummerdamise korrastamiseks tuleb ümber adresseerida olemasolevate teede ja tänavate juures asuvate katastriüksuste lähiaadressid (ja katastriüksustel asuvate hoonete numbrid) ning on vajadus juurde moodustada ka uusi liikluspindasid. Seetõttu kehtestatakse lähiajal Alatskivi alevikus kortermajade piirkonnas uued liikluspinnad: Kase tänav ja Lasteaia tänav. Koha-aadresside muudatustest teavitatakse eelnevalt maaomanikke ning korteriühistuid. Samuti avaldatakse teated konkreetsete muudatuste kohta valla kodulehel ja võimalusel ka ajalehes. TÕNU ILVES Peipsiääre maakorraldaja aastas ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks 2,0% maa maksustamishinnast aastas. Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 525 297 eurot ning riigilt saadav toetusfond 3 137 511 eurot. Muud toetused tegevuskuludeks on 578 671 eurot. Riigieelarvest toetuste summa on 3 137 511 eurot, mis moodustab 39,9% põhitegevuse tuludest. Võrreldes 2017. aastaga suureneb riigilt saadav toetusfond 15,1% eurot. Muude tulude (loodusressursside kasutamine jm) laekumist valla eelarvesse planeeritakse 99 000 eurot. Kulud Põhitegevuse kuludeks on planeeritud 7 862 859 eurot. Kulud on 6,1% suuremad 2017. aasta eelarve põhitegevuse kuludest. Kulud kasvavad seoses personalikulude ja pedagoogide ning lasteaia õpetajate palgatõusuga. Peipsiääre vald on täitnud riigi tingimuse, et lasteaiaõpetajate palk peab olema vähemalt 85 protsenti pedagoogide palgast. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 73,8% eelarvest. 54,6% põhitegevuse kuludest moodustavad hariduse valdkonna kulud. Üldvalitsemise kulud moodustavad põhitegevuse kuludest 11,4 %. Olulise osa moodustavad antavad toetused mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja seltsidele, et edendada kohalikku kultuuri- ja spordielu, noorsookeskuste tegevust. Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 1 683 558 eurot. Investeerimistegevuse all kajastatakse pangaintresside tasumist ja põhivara soetust (Alatskivi keskkooli rekonstrueerimine) ning antavad toetused põhivara soetuseks. Finantseerimistegevus Finantseerimistegevuseks on planeeritud kokku 71 314 eurot. Pikaajalist laenu on planeeritud võtta 326 000 eurot investeeringuteks ja projekti omaosaluseks. Laenukohustuste tasumiseks on kavandatud 254 686 eurot. Likviidsete varade muutus 2017. aasta likviidsete varade jääk oli 266 275 eurot. MIRJE PÕLD, Peipsiääre finantsjuht Peremehetu ehitise hõivamise teade Peipsiääre Vallavalitsus avaldab teadaande Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määruse nr 211 “Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine” punkti 9 alusel. Peipsiääre Vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele peremehetute ehitistena kõrvalhoone Undi külas (piirneb Mägra 86101:006:0609 katastriüksusega); elamu ja kõrvalhoone Vanaussaia külas (piirneb Roosi 86101:001:0155 katastriüksusega); elamu ja kõrvalhoone Nina külas Karja tänaval (Karja tn 8 12601:006:0002 kõrval); kõrvalhoone Nina külas Kooli tänaval (Kooli tn 18 12601:006:0072 kõrval); kõrvalhooned Nina külas Pikal tänaval (Pikk tn 33 12601:006:0182 kõrval). Andmed viimaste omanike kohta puuduvad. Vastuväiteid ehitiste peremehetuse või nende kohaliku omavalitsuse poolt hõivamise kohta palume esitada kahe kuu jooksul käesoleva teate avaldamisest Peipsiääre Vallavalitsusele, aadressil Peipsiääre Vallavalitsus, Tartu mnt 1, Alatskivi alevik, 60201 Tartu maakond, vald@ peipsivald.ee, tel 7302370. ALATSKIVI RAAMATUKOGU PAKUB KODUTEENINDUST Alatskivi raamatukogu pakub puuetega ja eakatele inimestele võimaluse tellida raamatukogust koju huvitavaid raamatuid ja ajakirju. Koduteenindus on mõeldud neile, kellel on raamatukogu külastamine tervislikel põhjustel raskendatud. Raamatuid tuuakse koju üks kord kuus, abistavad ka valla sotsiaaltöötajad – andke neile sellest teada ! Teenus on tasuta. Koduteeninduse soovi palume edastada telefonile 5193 2303 või e-postile alatskivirmtk@hot.ee Nr 4 (4) Aprill 2018

Nr 4 (4) Aprill 2018 Peipsiääre Teataja Ootame valla elanike taotlusi hajaasustuse programmi! Programmi eesmärk ja toetatavad tegevused 2018. aastal. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal (2013-2017) programmist saadud toetuse summa. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33 % projekti abikõlblikest kuludest. Toetus moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest. Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsiline isik, kes vastab kõigile järgmistele nõuetele: • taotleja alaline elukoht on taotleja esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; • taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse. Taotluste esitamise ajavahemik 09.04.201811.06.2018.a. Hajaasustuse programmi 2018.a programmdokument ja taotlusvormid EASi kodulehel http:// www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/#articleblockTaotlejale Lisainfo: keskkonnaspetsialist Maimu Arro tel: 517 7824 E-posti aadres: maimu.arro@peipsivald.ee Alatskivi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Projekti lõpptähtaeg: 28.01.2019. Tellija: Emajõe Veevärk AS, Registrikood: 11044696, Aadress: Sõbra tn 56, Tartu, Tartumaa 51013, e-post: evv@evv.ee Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ, Registrikood: 11006388, Majandustegevusteate nr. EEP000544, Aadress: Vasara 50, Tartu, Tartumaa 50113, e-post: info@mahutid.ee Peatöövõtja: Wesico Project OÜ, Registrikood: 10882277, Aadress: Vasara 50, Tartu, Tarttumaa 50113, e-post: info@wesico.ee Õppeaasta täis õppimist Kunstiteraapia koolitusel osalejad koos isevalmistatud nukkudega. Kunst köidab ja arendab Koosa Lasteaial õnnestus saada Sihtasutuselt Innove toetust projekti «Kunst köidab ja arendab» elluviimiseks, mida jagati „Alushariduse parimate praktikate jagamise õpiürituse“ raames. Projekti toimumisajaks on 01.12.2017-10.05.2018, mis tähendab, et oleme projektiga varsti lõpusirgele jõudmas. Projekti peaeesmärgiks on õpetaja professionaalne areng: üheskoos õppimisele motiveeritud ja üksteist toetav meeskond, eneseanalüüs ja reflektsioon kui õpetaja professionaalse arengu tööriistad ning kunstiteraapia elementide ja meetodite kasutamine igapäevatöös laste sotsiaalsete oskuste arendamisel. Projektiga on kaasatud 3 koolitajat, 5 lasteaiaõpetajat, 4 õpetaja abi ja direktor. Koolitaja Mari-Liis Lõhmus viis 5-7 aastaste laste rühmas läbi praktilise kunstilise tegevuse tunde, kus ka õpetajad ja õpetaja abid olid lastega tegevustesse kaasatud. Selle koolituse tulemusena saadi mitmeid uusi ideid ja töövõtteid, kuidas rühmas lastega kunstilisi tegevusi läbi viia. Kunstiterapeut Mari Peetsalu rääkis meile kunstiteraapia olemusest ning kunstiteraapilistest võtetest lasteaiaealiste lastega. Kohtumistel Mariga saime palju teadmisi, oskusi ja praktikat kuidas rakendada kunstiteraapia meetodeid nii töös lastega kui ka iseendaga. Supervisiooniprotsessid Urve Lõhmusega on andnud meile võimaluse üheskoos õppida ja areneda, iseennast, oma töid ja tegemisi analüüsida, eesmärgistada ja reflekteerida ning hoida fookuses kunstikoolitusel saadud teadmisi. Projekti käigus toimunud koolitused ja kohtumised on aidanud mõista meeskonnatöö olulisust ning pakkunud põnevaid ideid, mis motiveerivad tegutsema. KRISTIN KAARNA, Koosa lasteaia direktor Lasteaias on teatrikuu Tähtsaim üritus märtsis on meil lasteaias olnud juba ammustest aegadest memme-taadi päev. Lapsed esitasid täispika kontserdi oma vanaemale – vanaisale. Pärast südamlikku ja tantsulist etteastet kingiti vanavanematele väike armas omatehtud mälestusese. Eriti tublilt näitasid oma esinemisjulgust ja oskusi sõimerühma lapsed. Koos söödi kringlit ja aeti mõnusat juttu. Lapsed näitasid oma vihikuid ja joonistusi. Koos meisterdati ka midagi eriti põnevat ja vahvat, mis jäi meenutama seda toredat päeva oma memme-taadi seltsis meie lasteaias. Tädi Anu kutsus sel korral meie lapsi raamatukokku munapühade eel, kus lapsed said tutvuda kunstinäitusega ning kuulata jutte jänestest. Kõige lõpuks otsisid lapsed raamaturiiulite vahelt vahvaid jänesepoegi. Tädi Anu oli need ise lastele rõõmuks ja üllatuseks mesiterdanud, et nendega jäneste näpunukuteatrit mängida. Südamenädala raames korraldas Pala lasteaed oma vana hea sõbra – Kääpa lasteaiaperega ühe vahva sportliku päeva, mis lõppes tervisliku toiduampsude ja vahvate auhindadega. 14. märtsil, emakeele päeval rääkisid õpetajad lastele meie emakeelest – eesti keelest. Lapsed said teada, et emakeele päeva hakati tähistama luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval ja et see päev on riiklik tähtpäev, mil heisatakse ka meie riigi lipud. Ülestõusmispühade eel meisterdasid lapsed hoolega temaatilisi tegelasi, et kaunistada nendega rühma ning hiljem ka kodu. Kuna oli teatrikuu, siis lapsed külastasid Jõgeva Kultuurikeskuses REKY etendust „Kunksmoor ja kapten Trumm“. Vanem rühm õppis ise ka teatrikuu raames muusikalise näidendi FOTO Agnes Kivirand „Hunt ja seitse kitsetalle“. Lugu on täis lusti, laulu ja tantsu, mida esitatakse esietendusena kogu Peipsiääre valla lasteaedade näitemängupäeval Pala kultuurimajas 20. aprillil. TIINA KARU, Pala lasteaia õppealajuhataja Peagi lõppev õppeaasta kulges Alatskivi lasteaias tegusalt. SA Innove rahastas „Alushariduse parimate praktikate jagamise õpiüritus” raames projekti „Meil kõigil on siin hea”. Projekti elluviimisega tegime algust novembris 2017 ja mais 2018 paneme edukale projektile punkti. Projekt jagunes kolmeks osaks: supervisiooni- ja kovisiooni protsessid lasteaia personalile; teiseks kliinilise psühholoog Angela Jakobsoni loeng „Aktiivsus ja tähelepanuhäiretega laps lasteaias” personalile ja „Oskuste õpe”, mida oli võimalus kuulama tulla ka lapsevanematel. Pärast huvitavat loengupäeva toimusid koolitusjärgsed supervisiooniprotsessid maja personalile ja see moodustas meie kolmanda osa. Esimese ja viimase etapi viis läbi superviisor/koolitaja Urve Lõhmus. Esimese õppeosa eesmärgid olid lühidalt kokkuvõttes järgmised: ühiste väärtuste kujundamine, organisatsioonikultuuri parandamine, tegutsemine ühtse meeskonnana. Aktiivne osaleja, õpetaja abi Merle Mogom annab kokkuvõtte toimunule: eelmise aasta novembrist alustas superviisor Urve Lõhmus meie lasteaias põneva töönõustamis meetodiga. Koolituse käigus õppisime läbi erinevate tegutsemiste ja mängude rohkem tundma iseennast ja oma kolleege. Esmapilgul mänguna näivad ülesanded panid sügavamalt vaatama nii iseendasse kui töökaaslastesse. Soov oma valikutele ja käitumistele selgitusi saada pani meid endid analüüsima, tekkinud küsimustele vastuseid otsima. Läbi koos tegutsemise kasvatakse kokku. Koos püstitatud eesmärgid ja ühised väärtused seovad. Koos ollakse tugevad. Koolituse perioodil toimus ühine motivatsioonireis Lätti. Teisel etapil saime kliiniliselt psühholoogilt teadmisi aktiivsusja tähelepanuhäiretega lapsest ja näpunäiteid, kuidas igapäevaselt ATH-ga hakkama saada. Angela Jakobsoni lähenemine teemale on niivõrd huvitav ja põhjapanev, et paneb mõtlema erivajadusega lapsest kui partnerist, keda tuleb mõista, aidata ja keda võtta igapäevaelus just sellisena, nagu ta on. Viimases etapis oli fookuses koolitusel saadud teadmised ja oskus neid igapäevatöös kasutada. Õpetaja abi Julia Tross kirjeldab protsessi järgmiselt: Angela Jakobsoni koolituse järgselt toimusid arutelud uute teadmiste kasutamise võimalustest meie lasteaias. Kõik pedagoogid jagasid oma kogemusi probleemide lahendamisel ja uute oskuste õpetamisel. Vestluse käigus sai analüüsida mis toimus, mis vajab harjutamist või mis ei sobi mõnele lapsele üldse. Ühised koosviibimised suurendavad ühtsustunnet ja saadakse kindlustunnet, et vajadusel saab alati küsida nõu ja abi kolleegidelt ja direktorilt. Lisaks eelnimetatule parendasid õpetajad ja õpetaja abid kindlasti oma reflekteerimisoskust, mis on õpetaja professionaalse arengu üheks väga tähtsaks komponendiks. Mulle kui asutuse juhile andis koolitus läbi konkreetsete tegevuste ja eneseanalüüsi aimu sellest, et Alatskivi Lasteaias töötab motiveeritud ja kokkuhoidev kollektiiv. Erinevate tööväliste oskuste, samade väärtushinnangutega tugev tiim. Tajusin personali lugupidamist ja sain teada, et olen õiges kohas ja ajan õiget asja. Sellist tunnustust vajame me kõik. Alatskivi Lasteaed tänab kõiki, kes meie projektis osalesid ja selle õnnestumisele kaasa aitasid. HELI MALMISTE, Alatskivi lasteaia direktor Haridusuuendused Alatskivil Märtsikuus kiitis SA Innove heaks projekti „Haridusuuenduste rakendamine Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkoolis“. Projekti rahastab Euroopa sotsiaalfond. Projekti kestvus on 16.02.-30.06.2018. Projekti võtmesõnad on muutunud õpikäsitlus, kaasav haridus ja õpilast toetav hindamine. Märtsis toimus õpetajate õppekäik Väätsa Põhikooli ja Randvere Kooli ning aprillis Peetri LasteaedPõhikooli. Väätsal oli fookuses „tark maja“ ja robootika lõiming õppeainetega. Randveres arutlesime koos kohalike õpetajatega kaasava hariduse teemadel. Peetris vaatlesid õpetajad õppetunde ning täiendasid oma teadmisi õpilasele tagasiside andmise viisidest. Lisaks toimuvad kodu3 koolis mitmed seminarid, kus püüame koostöös leida parimad viisid õppija toetamiseks. Ühelt poolt panustab projekt õpetajate ühtse õpikogukonna loomisse. Teiselt poolt on see seotud kooliruumi kujundamisega lähitulevikus. Esimene muutus, mis koolis juba rakendus, on 1.-5. klassi puu- ja juurviljapaus esimesel vahetunnil. Õpilased toovad sööklast kausid oma klassiruumi ja krõmpsutavad tervislikult. ERKI LARM, Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor PALA koolikroonika 2. aprillil käis Tiivi Pihla Tartu Noorte Nõustamiskeskus ja Seksuaaltervise Kliinikust läbi viimas loenguid.1.-3.klassile „Minu keha“ ja 7.-9.klassile „Lähisuhtevägivald“. 7. aprillil toimus koolis laager „Virtutuaalreaalsus“. 10. aprillil oli 8. klassi uurimustööde kaitsmine. 13. aprillil oli töötuba 8.-9. klassile. Töötoa eesmärk oli tõsta noorte tööalast teadlikkust ning suurendada nende võimalusi tulevikus töö leidmiseks. Imre Nõmm võitis Liivide etlusvõistluse maakondliku vooru ning esindab maakonda Alastkivil toimuvas lõppvoorus. Lisaks saavustas Imre maakondlikul õigekirjaolümpiaadil 7. klassi vanuserühmas 2.-3. koha. Tema juhendajaks on õpetaja Leili Lind. Neljandate klasside õigekirjaolümpiaadil saavutas Meribel Raamets 6.-8. koha, juhendaja Marve Juursalu. Projekti „Peipsiveere ettevõtlikud noored“ finaalis saavutasid 7. klassi poisid Urmet Kaur ja Henri Põld oma õpilasfirmaga Memo Kellad 2. koha. MONIKA KAASIK, Pala Kooli huvijuht

4 Peipsiääre Teataja Haridusest Kevad on looduses tärkamise ja uute algatuste sümbol. Kõik, mis oli uinuvas olekus, on nüüd päikese poole end sirutamas. Nii ka meie vallas saavad alguse uuendused, edasiminekud ja ka muutused. Viimaste üle arutlesime haridusjuhtidega ning jõusime ühisele arusaamisele, et muutusi tõlgendatakse väga erinevalt. Ühed arvavad, et muutus on nt millegi vana uueks muutmine või siis hoopiski väljavahetamine. Teised mõtlevad, et muutus on hirmutav, sest nõuab vanade harjumuste mahasurumist ning uute harjumustega harjumist. Kolmandad aga tõlgendavad muutusi kui loomulikku elukulgu, kus elu areneb ja läheb edasi ning lähtepunktiks on just praegune hetk. Viimase kirjelduseni jõudsime meie haridusasutuste juhtidega ühisaruteludes, mis said alguse haridusjuhtide ühisõppepäevadel. Ühisõppepäevade idee tekkis koolide ja lasteaedade külastuste käigus, kus iga asutus tutvustas omapära, rõõme ja muresid, traditsioone, arengut toetavaid tegevusi ning vajadusi. Nendel kohtumistel ühinenud valla hariduselu edendajad tõid välja vajaduse üksteist rohkem tundma õppida, et kogemusi jagada ning üksteisele toetavad õlga pakkuda. Tänaseks toimus kaks valla haridusjuhtide ühisõppepäeva. Need kindlasti jätkuvad. Kokkusaamiste teemad algatasid juhid ise. Nii arutlesime kõiki asutusi puudutaval tugisüsteemi teemal. Tartu Rajaleida Keskuse juhataja andis ülevaate keskuse koostöö võimalustest ning jagas näpunäiteid tugisüsteemi arengusuundadest. Sellest arutelust sai alguse valla koolide ühine tugisüsteemi loomine. Kuulutasime välja konkurssi tugispetsialistide, sh eripedagoog-nõustaja ja psühholoog, ametikohtadele. Olime pisut skeptilised, kas saame õppeaasta lõpus kasvõi ühe kandidaadi, kuid meie püüdlused said pälvitud lausa kandidaatide valikuga. Sügisest alustavad kaks spetsialisti vastutusrikast ja koolidele-lasteaedadele väga vajalikku tööd. Näidakem oma külalislahkust ja koostöövalmidust! Teine oluline keskne teema oli asutuste arengujärgu hetkeolukorra kaardistamine ning tuleviku viseerimine. Tutvusime erinevate muutuste käivitamist soodustavate meetoditega ning vaatasime n.-ö peeglisse määratlemaks meie endi panust muutuste käivitamisse nii asutuse juhina, meeskonna eestvedajana kui ka isiksusena. Eelmainitud arutelud lähendasid haridusjuhte ning lõid soodsa pinna ühtse meeskonnana vallas hariduse valdkonna arengu edendamiseks. Koolide- ja lasteaedade juhid leiavad, et sellised ühiskohtumised ja -arutelud on väärtuslikud kogemuste jagamise ning üksteiselt õppimise kontekstis. Augustis toimub järgmine n.-ö taaskohtumine pärast suvepuhkust, mil kõik on värsked, tegutsemisvalmis, ideid ja energiat täis. Noorsootööst Noorsootöö valdkond on kui kevadine vulisev vesi, mis sulatab kõik jääd. Tublid, tragid, rõõmsameelsed ja „väsimatud“ noorsoo valdkonna eestvedajad on kui sipelgad pesas, kus igaüks teab, mida, millal, milleks ja kellega teeb. Koondasime ülevaate valla noortele pakutavatest huvitegevustest ning hetkeks tekkis mõte, et kas noored ikka jõuavad kõike pakutavat vastu võtta. Haridus- ja kultuuriosakonnal on kavas kaardistada noorte osalust ning koostöös koolide, lasteaedade ja noortekeskustega töötada välja efektiivselt toimiv huvitegevus, mis on kättesaadav Nr 4 (4) Aprill 2018 Uued tuuled puhuvad, mis nad meile toovad? välja tuua sellised ideed, millele me kas pole mõeldagi suutnud või oleme sellele mõttele käega löönud. Siiski julgustan igat valla kodanikku oma sõnumit kuuldavaks tegema ning sõnumi toojaks noori kaasama! Väljakutsed Oleks kummaline, kui kõik Vasakult Mikk Kirikal (Alatskivi Kunstide Kooli direktor), Erki Larm (Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor), Jelena Lavrova (Kallaste Lasteaed-Põhikooli direktor), Pille Lille (haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, haridus- ja noorsootööspetsialist), Julia Dolgorukova (Kolka Lasteaed-Põhikooli direktor), Tiina Karu (Anna Haava nim. Pala Lasteaed-Põhikooli lasteaia juhataja), Kristin Sikk (Koosa lasteaia direktor), GreteStina Haaristo (Anna Haava nim. Pala Lasteaed-Põhikooli direktor), Veera Suits (Kallaste Lasteaed-Põhikooli HEV koordinaator), Lagle Sangernebo (Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli õppejuht), Külli Must (Peipsiääre Vallavolikogu liige). FOTO Dairi Pärn mitte ainult iga piirkonna noortele oma piirkonnas, vaid kogu valla noortele erinevates piirkondades. Selleks tsentraliseerime ja ühendame riikliku huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetuse, tagamaks noorte senisest aktiivsemat osalust mitte ainult enda huvidega tegelemiseks, vaid ka valla arengus oma sõna sekka ütlemises. Tänavu on valla kodulehel võimalik tutvuda noorsootööd edendavate keskustega ning huvitegevustega, mida pakuvad erinevate piirkondade noortekeskused ja koolid. Nende hulgas on noortele suunatud tegevused ning huviringid, erinevad huvitavad vaba aja veetmise võimalused noortekeskustes, üldhariduskoolides ning Alatskivi Kunstide Koolis. Ootame kogukonnalt ettepanekuid valla kodulehel huvitegevuse info avatumaks, kättesaadavamaks ja üksikasjalikumaks loomisel. Peipsiääre valla noortekeskused on liitunud Eesti Noorsootöö Keskuse Kohaliku Omavalitsuse (ENTK KOV) tegevussuunaga, mille raames toimuvad mitmekesised tegevused käesoleva kalendriaasta lõpuni. Tegevuste toimumist rahastatakse haridusja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööVara maanaiste seltsi tegemisi Juba kolm kuud oleme elanud ja tegutsenud tunduvalt suuremas vallas. Hea lugeja, aeg on omavahel tuttavaks saada! KES ME OLEME? 6. märtsil 1928. a asutati Vara Perenaiste Selts. Tänavu 90. sünnipäeva tähistanud selts sai tegutseda ainult 12 aastat, kuid need olid tegusad ja sisukad. Hästi kokkuvõtlikult: õpiti talude majandamiseks vajalikke oskusi – loomakasvatust, toitude valmistamist, lauakatmist, kangakudumist, viltimist, käsitööde tegemist, aiakujundamist ja kodukaunistamist. Koolitajateks olid kodumajanduskoolide konsulendid. Nendelt kursustelt saadud tarkused aitasid üle elada neid aegu, mida keegi ei osanud tookord ette näha. Selle tarkuse najal elas ja tegutses ka praegune vanem põlvkond. 1994. a alustasime tegutsemist Vara Maanaiste Seltsi nime all ning oleme registreeritud toonase seltsi õigusjärglasena. Liikmete arv on ~40 ja see on püsinud. Liikmeskonnast ~60% on pensioniealised. Seltsi on juhtinud selle aja jooksul 3 inimest: Lea Saul aastatel 19962000, Ene Kukk 2000-2009 ning allakirjutanu 1994-1996 ja alates 2009. aastast siiani. MIDA TEEME? 24 aastat on pikk aeg, et tegutsemist mõnesse lausesse ära mahutada. Selle aja jooksul on olnud tegusamaid ja tagasihoidlikumaid aegu. Meie seltsi tegevusmotoks on „Teen oma elu huvitavaks, õpin kuni kestan“ . Kokkusaamised on tavaliselt paar korda kuus ning alati peavad need sisaldama ivake õpetlikku, silmailu, hingekosutust või jõukohast tegevust. Tegevuskava oleme iga aasta alguseks kuude lõikes läbiarutanud ja tegutsemisel aluseks võtnud. Nii oskame oma aega ja väljaminekuid planeerida. Jõukohane tegevus: alates 1997. a kevadest on talgud Vara kiriku ümbruse ja kirikupargi korrastamiseks ning 2012. a kevadest koristame Vara mõisaparki ja sinna ehitatud Loodusmaja. Oleme korraldanud kaks sügisnäitust (seenenäitus, erinevad kartuli-, tomati- ja õunasordid ning hoidised koos degusteerimisega) ning kolm jõulueelset käsitööde näitusmüüki, kostitanud küpsetiste ja suupistetega valla külalisi kogukonnakeskuse avamisel, tutvustanud meie külalistele Vara piirkonna vaatamisväärsusi. Memmede rahvatantsurühm Kiljak on käinud neljal korral esinemas Ristipalo pansionaadis ja kahel korral Tartus Kalda päevakeskuses. Elukestev õpe: tervist toetavad loengud ja õppepäevad, matkapäevad looduses ja spaade külastused, ravimtaimed, mürgitusteave ja palju teisi teemasid. Loengud taimedest, nende kasvatamine, kasutamine, haiguste tõrje. 2009. aastal alustatud sarjas „Tunne Eestimaad ja tegusaid inimesi“ oleme külastanud erinevaid maakondi ja suuremaid saari, imetlenud looduskauneid kohti, tutvunud väga huvitavate inimestega, külastanud erinevaid ettevõtteid nagu Nopri talu, Jaaniraotu talu Meenikunnas, Torupillitalu, kitsekasvatustalu Missos, Võhma Valgusvabrikut ja paljusid teisi. Eriti 70+ inimestele on sellised sõidud väga harivad ja huvitavad, sest enamusele polnud nende noorusajal see erinevatel põhjustel võimalik. Loengusari „Elud meie ümber“. Esinema on kutsutud oma eriala teadlased – oleme saanud teavet, kuidas tegutsevad sipelgad, mesilased, roomajad, kalad (üllatavalt lärmakad elukad!), meie majapidamises elavad pisiputukad. Külas käisid hõimurahva esindajad – marilased, ise käisime tutvumas setode elu-olu ja traditsioonidega. Eestimaa on täis toredaid ja tarku inimesi ning ilusaid kohti ja pühapaiku! Südamele ja hingele: toredad ja õpetlikud kohtumised on toimunud teiste seltsidega: Karksi, Tiirimetsa Saaremaal, Taagepera, Valguta, Alatskivi, Luunja jt. Oleme osa võtud Tartu Maanaiste Liidu korraldatud ja liikmesseltside üritustest. Kontserdid – Lasva tule-järvemuusika, mustlasmuusika „Maljarka“ ja teatrietendused ning tutvumine „Vanemuise“, „Ugala“ ja Viljandi Pärimusmuusika Aida köögipoolega. Viljandis kuulasime suurepärast loeng-kontserti rahvapillidest ja pärimusmuusikast. Meie enda Kogukonnakeskuses toimunud kontserdid seltsi sünnipäevadel: Lõõtsavägilased, Maarja-Magdaleena ja Haaslava meesansamblid, Elva segaansambel „Helisev Horoskoop“ ning suurepärased „Vanemuise“ balletitrupi etendused valla tähtpäevadel. Vara kirikus on juba 18 aastat sügisel, eakate päeval, toimunud kontserdid Eesti tuntud lauljatega: näiteks Kaunimate Aastate Vennaskond, Ivo Linna, Siiri Sisask, Olev Ehala ansambel, Jassi Zahharov, Voldemar Kuslap ja paljud teised. Oleme väga tänulikud Vara vallavalitsusele, et see on siiani võimalik olnud! See on 24 aastat tegevust väga kokkuvõtlikult. Meie tegevus on säilitatud kroonikaraamatutes ja fotoalbumites. Keda huvitab – neid ootame külla! KUIDAS EDASI? Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha vanaks saada – nii ka meie. Kõik südamesse rahulolu, rõõmu ja meeleolu tõstev positiivne elamus on tervislik! Ühine tegutsemine seob meid, annab tuge neile, kes on jäänud üksinda, loob tunde, et sa oled vajalik – oled veel olemas. Raske on ühitada töötava ja pensionil oleva liikme huvisid ja aega. Siin on abiks Vara raamatukogu juhataja Olga Haljaste, kes korraldab kirjanikega kohtumisi ja erinevaid õpitubasid. Võimalus on Vara Savikojas Monika Zirkeli ja Aili Sauli juhendamisel voolida ainulaadseid ilu- ja tarbeesemeid või tantsida Pille Martpõllu juhendamisel „Kiljaku“ memmede rühmas. Möödunud aastal rentisime vallalt Vara mõisapargis asuva Loodusmaja. Sibulatee puhvetitepäeval avasime seal kohviku „Varaka Mammi Sahver“, kus olid müügiks hoidised, aia- ja metsasaadused, küpsetised ja muu söögipooline – kõik oma rahva tehtud või kasvatatud-korjatud. Tahame ka tänavu osaleda. Loodusmaja on mõeldud matkajale puhkekohana, õpilastele õuesõppekohana ja kohalikele väiksemate peresündmuste tähistamiseks, kuid kahjuks pole veel päris valmis – majas puudub vesi. Praegu saame pakkuda tegevusi õues ja väiksemale seltskonnale kaminaruumis. Eelmisel aastal saime rahastuse projektile „Vaatamisväärtuste viidastamine Vara piirkonnas, infotahvlite paigaldamine ja tutvustava raamatu väljaandmine“. Ühisprojekti partner on Vara vald ja projekt on koostöö Koosa ning Välgi rahvuslikku pärandit väärtustavate inimestega. Oleme tänulikud Vara vallavalitsusele, kes meie tegevust on alati toetanud, vajadusel ka rahaliselt. Lõpetuseks: president Kersti Kaljulaid on 28. okt 2016. a Narvas peetud kõnes öelnud, tsiteerin: “edukamad on need omavalitsused, kus rahvas üksteist usaldab ja teeb koostööd, on aktiivsemalt koondunud kõikvõimalikesse seltsidesse“. LIIS ZIRKEL, Vara Maanaiste Seltsi esinaine hõivevalmiduse parandamine» kirjeldatud tegevuste raames. Arengusuund Tänavu on suurepärane võimalus meil kõigil kaasa rääkida, oma arvamust avaldada ning seeläbi määratleda valla hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi valdkondade arengusuunad. Vallas on alanud arengukava koostamine. Selle sisend oleneb meist endist. Seega hoidkem silmad-kõrvad lahti, olgem avatud konstruktiivsele arutelule ning olgem tolerantsed noori kuulates. Suured teod saavad alguse väikestest asjadest. Tihtipeale on just noored need, kes tunnetuslikul tasandil suudavad oleks korras ja hästi, kui arenguruumi poleks ning kõik eesmärgid oleks saavutatud. Kui jõuame eelmainitud arusaamiseni, siis algab taandareng. Seda me kindlasti ei soovi ei endale ega valla kodanikele. Asudes jaanuarist haridus- ja kultuuriosakonda tööle olin optimistlik ja koostööle avatud. Olen seda praegugi ning minu rõõmuks on ka hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi valdkondade eestvedajad samuti koostööle suunatud. Sellegipoolest on meil vaja üheskoos mõista üks oluline põhimõte, mis on edumeelsuse ja edasimineku aluseks. Selleks, et enda igapäevaelu ja tööelu nauditavaks ja meeldivaks muuta tuleb eelkõige mõista, miks sa ühte või teist asja teed, miks saa töötad just sellel või teisel töökohal. Mitmekesisus ja eneseteostus on asjaolud, mis rikastavad meie elu. Takistustele ja probleemidele vältigem põhjuste leidmist, otsigem lahendusteid ning kaasmõtlejaid. Meie väärtused kanduvad noortele, kes ükskord on nt ehitajad, kingsepad, bussijuhid või ministrid. On ju kena, kui bussijuht peatub ka siis, kui oled bussile hilinemas, kui kingsepp teeb lemmikkingad korda ka siis, kui nad on lootusetus seisus, kui ehitaja pakub sinu unistuste maja ehitamisele paremaid ja soodsamaid lahendusideid ning kui minister mõtleb rahva heaolule. Neid väärtusi kujundame meie noortes täna, olles enda tegude ja sõnadega eeskujuks. PILLE LILLE, Peipsiääre haridusjuht

Nr 4 (4) Aprill 2018 Peipsiääre Teataja Selgusid esimesed Peipsiääre valla lauatennise meistrid Esmakordsetest Peipsiääre valla meistrivõistlustest lauatennises tuli aprillikuu esimesel laupäeval, 7. aprillil Pala spordisaali osa võtma 13 meesvõistlejat ja kahjuks ainult kaks naisvõistlejat. Mehed jagati loosimise teel kahte alagruppi, mille tulemuste põhjal mängiti edasi kohamängudel. Naised mängisid omavahel kaks korda läbi ning selgitasid selle põhjal parima 2018. a. Peipsiääre lauatennise meistri. Naiste võistlusel võttis kahes mängus kindla võidu ning võitis meistritiitli Helja Laumets, kes võitis seekord oma ainukest vastast Juta Vahit mõlemas mängus 2:0. Meeste võistlus pakkus rohkelt tasavägiseid kohtumisi ning esikolmikusse pääsemiseks tuli näha palju vaeva. Meestest ei saanud keegi vastu kindlat mängu näidanud Jan-Erik Nermannile, kes ei kaotanud meistrivõistlustel ühtegi geimi. Finaalis kaotas Nermannile 0:2 kohalik lauatennise fanaatik Peep Päll. Kolmandale kohale mängis ennast Vladimir Kostin, kes alistas pronksikohtumises noore mängumehe Siim Noormägi, samuti 2:0. PRIIT ALLIKIVI, sporditööspetsialist Esmakordne sõprusturniir kooliõpilastele saalijalgpallis Teisipäeval 4. aprillil kogunesid Peipsiääre valla viie kooli 5.-7. klassi poiste võistkonnad Pala spordisaali, et maha pidada üks sõbralik ja emotsionaalne sõprusturniir saalijalgpallis. Osalesid Kallaste, Kolkja, Vara, Alatskivi ning võõrustaja Pala koolide õpilased. Kohapeal jagati võistkonnad segamini nii, et igasse võistkonda sattusid erineva kooli mängijad. Moodustatud viis võistkonda pidid omavahel kokku leppima võistkonnale sobiliku nime ning välja mõtlema nende võistkonda iseloomustava lööklause. Kokku Kergete muutuste keerises toimusid 40. Peipsi Talimängud 10. märtsil Peipsiääre vallas, Palal ning mõneti ajaloolistel talimängudel võtsid mõõtu haldusreformi käigus muutunud vallad Setomaa, Räpina, Mustvee, Tartu ja korraldajana Peipsiääre vald alljärgnevatel aladel: suusatamine, tõukekelgutamine, reesõit+vedu, viissuusak, kalapüük, rahvastepall, indiaca, male, kabe, sõudeergomeetri võistlus, juhtkonnavõistlus ning mälumäng. Spordipäeva lõpuks selgus, et mängisid võistkonnad sõbralikul võistluspäeval kümme mängu ning tulemusi kogunes igale maitsele. Sõprusturniirile kohaselt, märgiti küll mängutulemusi, kuid lõplikku paremusjärjestust ei arvestatud ning turniir lõppes meeleoluka autasustamisega, kus kõik osalejad said tubli ja aktiivse osalemise eest tänutäheks sõprusturniiri diplomi, medali ning kommikarbi. Järgmine samalaadne sõprusturniir toimub maikuus Koosa mängude majas ja seekord korvpallis. PRIIT ALLIKIVI, sporditööspetsialist 40. Peipsi Talimängudel saavutas 5. koha väiksema koosseisuga osalenud Tartu vald, kes saavutas alavõidu viissuusakus. Kalapüügis alavõidu välja püüdnud Mustvee valla võistkond saavutas 67 punktiga 4. koha. Setomaa valla võistkond saavutas lõpptabelis 4 punktilise edu Mustvee ees ning see andis neile 71 punktiga III koha. Setomaa vald saavutas alavõidu reesõidus vedu võistlusel. Räpina valla võistkond saavutas kolm alavõitu ja seda rahvastepalEsimesed Peipsiääre valla lauatennise meistrid 2018. FOTO Priit Allikivi Lisainfo: www.peipsiääresport.voog.com Mälumänguturniiril võidutsesid Pala mälumängurid Alates 2018. aasta jaanuarist toimus Koosal mälumänguturniir, kus kolmel etapil panid oma teadmised proovile seitse võistkonda Peipsiääre valla erinevatest piirkondadest. Üldvõidu saamiseks oli vajalik osaleda vähemalt kahel korral. Sellega sai hakkama ja võttis kõik võidud Pala võistkond kooseisus: Merje Ottson, Taavi Pirk, Meelis Mõisa, Ako Laugamets ja GreteStina Haaristo. II koha vääriliselt jagas teadmisi võistkond Kusma: Siim Saul, Aili Saul, Karmen Saul ja Siim Kaldma. Kolmanda koha peale oli rebimine tihe. Sama lis, mälumängus ning juhtkonna võistlusel. Kokku kogunes Räpinale lõpptabelisse 88 punkti ning nemad läksid koduvalda tagasi 40. Peipsi Talimängude II kohaga. Seekordsetel Talimängudel ei olnud vastast koduväljaku eelist kasutanud Peipsiääre valla võistkonnale, kes kogus päeva jooksul kokku viis alavõitu, mis saavutati suusatamises, tõukekelgutamises, indiacas, sõudeergomeetri võistlustes ning males. Kokku kogunes Peipsiääre vallale tabelisse 102 NIMETUS “Teeme Ära” Talgud 2018 peipsiÄÄre vallas 18 . aprilli seisuga registreeritud talguobjektid wwww.teemeara.ee veebilehel: KOGUNEMINE MILLAL Nina küla ja tuletorni ümbruse korrastamine Pala Kooli heakorratalgud Pala noortekeskus korda EELK Alatskivi kiriku ja pastoraadi korrastamise talgud Praaga puhtaks! Värviline elu Magasiaidas Kokora kihelkonnavärvides postkastitalgud Torila-Haapsipea tee talgud Koosa Lasteaia talgud Sildade ja trepi värvimine Alatskivil Kindluse kinnistu heakorratööd Toruküla talgud Põldoja talu tööd Assikvere talgud Päiksi küla postkastitalgud Tuletorni juures Pala kooli juures Noortekeskuse ees Kiriku juures Kavastus Magasiaida ees Kokora Külakeskuse juures Torila-Haapsipea ristmikul Koosa Lasteaia ees Alatskivi lossi juures Kindluse maja juures (Lümati küla) Torukülas Põldoja rehetalus Assikvere seltsimaja juures Kaldala talu Kallaste linna talgud Keskväljak 4 ees 24.-27. aprill kell 9 Liitumine on lõppenud! 2.-4. mail kell 8 Liitumine on lõppenud! TALGUJUHT/ TALGUJUHID Lilia Nõomaa (Tel. 509 2915) Grete-Stina Haaristo (Tel. 5828 1217) 4. mail kell 14 Monika Kaasik (Tel. 5300 2225) 5. mail kell 10 Ene Savolainen (Tel. 526 1805) Ulvi Hantson (Tel. 5667 3240) 5. mail kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 Alasoo rõõmsamaks Jaako postkastide juures 5. mail kell 10 5. mail kell 11 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 5. mail kell 10 Egle Madissoo (Tel. 503 5349) Karin Kriisa (Tel. 734 4980) Tarmo Eres (Tel. 527 4339) Inge Rebane (Tel. 5684 5020) Viktoria Arro (Tel. 5554 9532) Kristin Kaarna (Tel. 5307 1860) 5. mail kell 10 Maimu Arro (Tel. 5340 2169) Piret Kaur (Tel. 5362 4400) 5. mail kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 11 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 5.-6.mai kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 Monica Rand (Tel. 521 1464) Josh Merle Tootsi (Tel. 5344 3511) Siiri Menind (Tel. 528 7717) Andres Menind (Tel. 518 5072) Jaanus Knude (Tel. 506 1710) Endla Vaarend (Tel. 745 2731) Täpsem info www.teemeara.ee. Talgupäeva lõpus paljudes talgukohtades väike talgueine ja mõnes kohas väike lõbustus, aga kindlasti on hea tunne tehtud tööst garanteeritud.Pane Sinagi oma nimi kirja www. teemeara.ee valitud talguobjektile. punktiarvuga olid võistkonnad „Paanikaosakond“ ja „Parem hilja kui mitte kunagi“. III koha saavutas Paanikaosakond: Kersti Tamm, Karlis Vohla, Reigo Põdersalu, Eva Rogenbaum, Mari-Liis Tamm. Võidukaalu kallutas seekord nende kasuks osalemine kõigil kolmel etapil. Järgnesid 4. koht „Parem hilja kui mitte kunagi“, 5. koht „Melija“, 6. koht „Tuleviku väetis“ ja 7. koht Meoma koondis. Mängu viis läbi ja küsimised koostas mälumängur Siim Avi. Mälumängu toetas Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. PRIIT ALLIKIVI 40. Peipsi Talimängudel üldvõit Peipsiääre valla võistkonnale punkti, mis tagas 40. Peipsi Talimängudelt üldvõidu. Seekordsetelt mängudelt jäid küll kõrvale Kastre ja Alutaguse vald, aga loodetavasti osalevad juba käesoleva aasta suvel toimuvatel juubelihõngulistel 45. Peipsi Suvemängudel Setomaal. Järgmised 41. Peipsi Talimängud korraldab, aga juba uuel talvel Mustvee vald. Kohtumiseni järgmistel mängudel. PRIIT ALLIKIVI TULEVASED SPORDISÜNDMUSED 24.04.2018 kell 18.00 24.04.2018 kell 17.30/18.30 19.05.2018 kell 11.00 24.05.2018 kell 18.00 17.06.2018 kell 10.00 Milšteini korvpalliturniir Koosa Mängude Maja Discgolfi võistlused täiskasvanutele, noortele Koosa discgolfi rajad Eldur Edela nim. maiturniir maadluses Koosa Mängude Maja Laste Lossijärve kevadjooks 2018 Alatskivi lossi park I Peipsiääre suvemängud 2018 Vara staadion, kool 5 Spordiklubi Juku Indiaca noorte meistrivõistlustel. FOTO Tarmo Eres Juku noorte indiacavõistkonnale kuuluvad hõbemedalid Kolmapäeval 11. aprillil peeti üle mitme aasta noorte ja juunioride meistrivõistlused indiacas, mängupaigaks Tartus Turu spordihoone. Võisteldi segavõistkondades kahes erinevas vanuseklassis. Spordiklubi Juku osales oma võistkonnaga 6.-9. klassi õpilaste seas. Antud vanuseklassis osales neli segavõistkonda, lisaks Juku võistkonnale Kivilinna, Karlova ja Kalmetu kooli võistkonnad. Esimesed kaks mängu suutsid spordiklubi Juku tublid indiacamängijad tulemusega 3:0 vastavalt Karlova ja Kalmetu võistkonda. Viimases otustavas kohtumises, aga kaotati tasavägises mängus 2:3 Kivilinna kooli võistkonnale ja nii kuulusid spordiklubi Juku noortele indiacamängijatele Eesti meistrivõistlustelt hõbemedalid. Spordiklubi Juku mängis noorte indiaca Eesti meistrivõistlustel koosseisus Annely Kook, Karina Ussanova, Mathias Järs, Randel Kivirand, Siim Noormägi, Helena Stepanova, Kristi Kattai, Sander Kook, Andre Pärn. Treener Tarmo Eres. PRIIT ALLIKIVI, sporditööspetsialist Ükskõiksus ei kasvata noori „Mida me teeme lastele praegu, seda teevad nemad meile tulevikus” on üks mõttetark lausunud. Väljendagem siis juba täna oma positiivseid tundeid, kiitkem ja tunnustagem lapse pingutusi ja saavutusi, julgustagem lapsi võtma rohkem ülesandeid, mis nende võimeid proovile paneks. Et ainuüksi tunnustuse najal ükski laps tubliks ja teistega arvestavaks inimeseks ei sirgu, tuleb tänasel päeval lapsega läbi arutada ka tema eksimused, kehtestada mõlemale osapoolele sobivad kodu- ja muidugi ka koolireeglid, sest vanemate ükskõiksus ei kasvata noori! Kiirelt arenevas maailmas sirguvad ka meie lastest aina kiiremini väikesed täiskasvanud, kellel on maailma mõistmiseks vaja pidevat vanemate ja teiste autoriteetsete täiskasvanute selgitustööd. Selleks, et laps suureks sirgumise rännuteel aga sekeldustesse ei satuks, on tal vaja tugevat ja korralikku kodust kasvatust. Väike möödapanek või hetkeline ükskõiksus lapsevanema poolt võib teha palju kahju. Korraliku koduse kasvatuse kõrval on samavõrd oluline ka hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks tavaliselt seljas ohutusvest, siis ka lapsevanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ning ennast vähemalt helkuriga varustada. Paraku ei ole linnapildis harv ka nähtus, kus vanem ühes lasteaiaealise lapsega seisab foori taga ja ootab võimalust tee ületamiseks. Kuigi fooris põleb punane tuli ja teisedki jalakäijad ootavad õiget hetke, sööstab lapsevanem last kättpidi enda järel tirides keelava fooritulega ühel hetkel siiski üle tee. Ainus seletus, mis mõneti vastu protestivale väiksele inimesele antakse, et autosid ju ei tulnud. Kuigi punase ja rohelise fooritule tähendust teavad väga hästi nii vanemad kui ka väikesed lapsed, saadavad vanemad sellise mõtlematu käitumisega ise oma lastele valesignaali. Veerema on lastud lumepall, kus ühe läbimõtlemata teo tõttu võib tekkida kasvatusviga ning edaspidises elus võib laps üritada juba tahtlikult teha midagi keelatut. Seetõttu on väga oluline juba maast ja madalast olla ise heaks eeskujuks, sest meie laste käitumisharjumised pärinevad vanematelt ning ka liikluses kipuvad nad vanemate eeskuju jäljendama. Teeme nii, et vanemad on lastele eeskujuks igal ajal ning räägivad ennetavalt juba noori ümbritsevad ohud läbi. Selleks, et lapsed mõistaksid alkoholi pruukimisega kaasnevaid riske veelgi paremini, piisab esiti tähelepanelikust lapsevanemast, kes lapse käekäigu vastu huvi tunneb ja teda ennetavalt halvematest tagajärgedest säästab. Eeskuju on väga oluline. Lapsevanemad peaksid mõtlema, kas kodusel üritusel ikka ulatada kergekäeliselt alkoholiga pokaal oma murdeeas lapsele või mitte. Enam kui politsei määratud trahvid, peaksid vanemad mõtlema, kas mitte tema pakutud alkoholist ei saa alguse lapse probleemid, millele pärast on vaja tunduvalt rohkem aega ja energiat kulutada, kui õigel ajal õigeid otsuseid tehes. Olgu tegu mokatubaka või vesipiibuga, tuleb lapsele rõhutada, et need kõik on ühtmoodi sama kahjulikud kui muud tubakatooted. Seadusrikkumiste puhul tuleb osata võtta vastu õiglane karistus, teha üheskoos lapsega arutades järeldused, kuidas käituda nii, et enam mitte sattuda pahandustesse. Lapsevanematel tuleb võtta see aeg ning taolised vestlused oma lastega läbi viia juba pigem nooremas eas. Kindlasti on oluline ka vastutuse jagamine, sest vaid see on soodne pinnas põhjapaneva usalduse tekitamiseks. Kinnitagem oma lapsele ikka ja jälle, et ta saab ühe või teise positiivse asjaga hakkama. Olgem ise parimaks eeskujuks ning näidakem oma käitumisega üles austust teiste inimeste vastu, sest lapsed õpivad palju teie enda käitumisest. Lapsevanem, ära maga maha õiget aega ning räägi oma pojatütrega ennetavalt liiklusohutusest, alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest. Parim aeg selleks on enne teismeikka jõudmist, kui laps on hästi vastuvõtlik uuele infole ja samas vajadusel ka muutustealdis. VILLE RÄNIK, Peipsiääre valla piirkonnapolitseinik

6 Peipsiääre Teataja В ВОЛОСТНОМ СОВЕТЕ Заседание волостного совета 28.03.2018 г. Заседание волостного совета Пейпсияэре состоялось 28 марта в здании Молодёжного центра Кооза. Повестка дня насчитывала 16 пунктов. Подводя итоги, можно назвать это заседание в каком-то смысле историческим, поскольку впервые с момента избрания нового волостного совета решения по всем вопросам повестки дня были приняты единогласно. Разумеется, это вовсе не означает, что принятие решений не предваряли содержательные дискуссии и жаркие споры. Заседание волостного совета началось со второго чтения и утверждения бюджета волости Пейпсияэре на 2018 год. С докладом выступили финансовый руководитель Мирье Пылд и председатель бюджетной комиссии Анду Тырва. Волостной совет утвердил бюджет волости в размере 7 862 859 евро. Следующим пунктом повестки дня стало принятие решения о введении в действие детальной планировки земельного участка Курепеса. Были заслушаны пояснения специалиста по строительству Раймонда Выймре. Суть детальной планировки – изменение целевого назначения кадастрового участка Курепеса, расположенного в деревнях Кодавере и Ранна, а также определение права на строительство на данном участке и установление границ застройки. Детальная планировка предусматривает возведение на участке Курепеса зданий, строений и коммуникаций, связанных с деятельностью туристического хутора, а также строительство жилого дома для хозяина хутора. Планируется также построить лодочный слип, причал для лодок и байдарок, оборудовать общественную пляжную зону (территорию для принятия солнечных ванн) и парковку для автокараванов. Кроме того, детальной планировкой были определены условия озеленения и благоустройства планируемой территории, участки для прокладки улиц, принципы организации движения, а также расположение инженерных сетей. Площадь планируемой территории составляет 3,65 га. Волостной совет утвердил изменения в составе комиссии по образованию. Комиссию покинула Малле Вайнраух, новым членом комиссии утвердили Эву-Кристи Хейн. С программой развития Алатскивиской школы искусств на 2018-2020 гг. собравшихся ознакомил директор школы Микк Кирикал, после чего программа развития была утверждена волостным советом. По предложению комиссии по образованию волостной совет утвердил устав Алатскивиской средней школы им. Юхана Лийва, программу развития Алатскивиского детского сада на 2018-2020 гг., а также программу района Калласте В ВОЛОСТНОМ УПРАВЛЕНИИ Заседание волостного управления 22.03.2018 г. • Утверждены результаты тендера на закупку услуг по составлению программы развития волости. • Принято решение о проведении государственной закупки «Проектирование реконструкции Алатскивиской основной школы» и формировании соответствующей комиссии по закупкам. • Выданы следующие разрешения на строительство: для реконструкции части спортзала, находящегося на участке Дома игр в деревне Кооза; для укладки первого этапа трубопровода водоснабжения и канализации в посёлке Алатскиви; для укладки второго этапа трубопровода водоснабжения и канализации в городе Калласте; для строительства буровой скважины на участке Пыыза в деревне Сипелга. • Выдано согласие на установление личного права пользования в пользу Emajõe Veevärk AS в связи со строительством трубопровода центрального водоснабжения и канализации на участках по адресу Лосси 2 и Лосси 3 в посёлке Алатскиви. Проект получил название «Трубопроводы водоснабжения и канализации в посёлке Алатскиви». • Решено провести опрос населения в связи с разработкой символики волости Пейпсияэре, образованной в результате объединения города Калласте с волостями Алатскиви, Пала, Пейпсияэре и Вара. Заседание волостного управления 10.04.2018 • Принято решение о выделении пособий приходам Эстонской евангелическо-лютеранской церкви в Кодавере и Алатскиви. Пособие предназначено для покрытия расходов на текущую деятельность. • Решено заключить договоры о делегировании деятельности по работе с молодёжью и организации занятий по интересам. • Недоходному объединению «Вараский ансамбль народного танца Kiljak» выделено пособие в сумме 2 400 евро на 2018 год для осуществления текущей деятельности. • Одобрен отчёт о выполнении условий грантового договора в рамках Программы редкого заселения. в сфере образования по интересам и организации досуга. Десятым пунктом повестки дня стало обсуждение вопроса о финансовом участии в покрытии расходов на деятельность общеобразовательных школ другого местного самоуправления. Согласно запросу, полученному от Министерства образования и науки, волостной совет должен был определиться, будут ли в будущем из волостного бюджета покрываться расходы на учеников, посещающих общеобразовательные школы, расположенные в других местных самоуправлениях. Волостной совет решил продолжить покрывать расходы согласно ранее действовавшим принципам – до введения в действие новых правил, разрабатываемых Министерством образования и науки. Председатель социальной комиссии Малле Хилпус выступила с предложением привлечь к работе комиссии специалистов из Калласте и Колкья, чтобы иметь возможность более содержательно рассматривать темы, касающиеся этих районов. Волостной совет утвердил в качестве новых членов социальной комиссии кандидатуры Галины Соколовой и Ольги Соловьёвой. Заместитель старейшины волости Вяйно Кивирюйт ознакомил присутствующих с пунктом повестки дня о назначении представителя волостного совета в состав комиссии, которую решено создать для проведения анализа работы волостных библиотек и подготовки процесса их реорганизации. Члены волостного совета согласились с тем, что необходимо основательно изучить работу библиотек и провести мониторинг. Следует прояснить ситуацию, чтобы понять, возможно ли разработать предложения относительно централизации работы и улучшения организации труда в библиотеках волости. Волостное управление сформирует комиссию, в работе которой примет участие и представитель волостного совета, в качестве которого была избрана депутат Сирье Лейни. Недоходному объединению «Центр управления отходами Восточной Эстонии» (MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus) были даны полномочия для выполнения административных задач, возложенных на местное самоуправление Законом об отходах: составление программы обращения с отходами, ведение регистра обладателей отходов и т. д. Волостной совет утвердил правила обращения с отходами в волости Пейпсияэре, статут регистра обладателей отходов волости Пейпсияэре, а также порядок оказания социальных услуг. ЯАКО ЛИНДМЯЭ, Председатель волостного совета Пейпсияэре • Согласовано местоположение буровой скважины в деревне Унди. • Утверждено решение о признании владельца бытовых отходов, находящегося в транспортной зоне города Калласте (волость Пейпсияэре), временно не присоединившимся к системе организованного вывоза отходов. • Решено выдать условия проектировки для составления проекта жилого дома на участке Ууе-Вялья в деревне Этте, волость Пейпсияэре. • Выданы следующие разрешения на строительство: для возведения жилого дома на участке Орумяэ в деревне Аласоо; для строительства складского здания на участке Тонди в посёлке Ассиквере; для перестройки здания гостиничного типа на участке Поотсмани в деревне Кадрина; для строительства уличных аттракционов на участке Пухкеала в деревне Колкья. • Выдано разрешение на принятие в эксплуатацию хозяйственного строения на участке Вяльявахе в деревне Этте, волость Пейпсияэре. • Согласовано установление личного права пользования в пользу Elektrilevi OÜ в связи с укладкой подземной линии кабеля 15 кВ на ул. ТяхемааЛонди. Проект осуществляется в общественных интересах. • В четырёх случаях были определены адреса и целевое назначение кадастровых единиц, образованных в результате разделения кадастровых единиц. • Определён адрес и целевое назначение земельного участка, расположенного в посёлке Варнья. • Согласовано оставление земельных участков в государственной собственности. • Изменены решения прежнего волостного управления Пейпсияэре от 30.06.2016 г. № 47, 48, 66, 70 и 71. • Выдано разрешение на организацию публичного мероприятия. • Сформирована комиссия для проведения анализа работы волостных библиотек и для подготовки реорганизации этих учреждений. Утверждён состав данной комиссии. • Выдано распоряжение «Квалификация оферентов, признание оферты соответствующей требованиям и победившей в рамках государственной закупки «Проектирование реконструкции Алатскивиской основной школы»». • Решено проанализировать ситуацию с размещением инфостендов в Заполненную анкету просим принести не позднее 16 мая 2018 года в волостное управление Пейпсияэре (Тартуское шоссе 1, Алатскиви), центр обслуживания Калласте (ул. Сыпрузе 4, Калласте), центр обслуживания Пала (деревня Пала), центр обслуживания Пейпсияэре (ул. Метсакиви 2, посёлок Колкья), центр обслуживания Вара (деревня Вара) или центр обслуживания Кооза (ул. Ластеайя, деревня Кооза). Принять участие в опросе можно и посредством интернета, соответствующую ссылку Вы найдёте на домашней странице волости Пейпсияэре по адресу http://peipsivald.ee, а также на странице в сети Facebook по адресу www.facebook.com/PeipsiaareUudised/. Новую программу развития волостной совет планирует утвердить в октябре 2018 года. Дополнительная информация: Мерике Ярв, тел. 5307 1533 или merike.jarv@peipsivald.ee. Nr 4 (4) Aprill 2018 Будущее волости – в наших руках Информация для всех, кому не безразличны вопросы развития волости! Волости Пейпсияэре, которая была образована в результате объединения города Калласте и волостей Алатскиви, Пала, Пейпсияэре и Вара, необходимы новая единая программа развития и новая бюджетная стратегия. Если говорить о планировании развития волости, то наиболее значимая роль в этих вопросах должна отводиться местным жителям. Именно поэтому мы просим Вас поделиться с нами своими мыслями и идеями. Пожалуйста, ответьте на следующий вопрос: Что, на Ваш взгляд, должно быть обязательно сделано в волости Пейпсияэре? ............................................................................................................................. ........................................................................................................................... ............................................................................................................................. ........................................................................................................................... ............................................................................................................................. ........................................................................................................................... ............................................................................................................................. ........................................................................................................................... ............................................................................................................................. ........................................................................................................................... ............................................................................................................................. ............................................................................................................................. .......................................................................................................................... районах обслуживания волости Пейпсияэре. • Принято решение об уравнивании продолжительности коллективного отпуска педагогов, работающих в муниципальных детских учреждениях волости Пейпсияэре. • Принято решение о продлении времени работы детского сада в деревне Пала до 19:00. • Назначено социальное пособие трём заявителям, три заявления решено не удовлетворять. • Назначено оказание социальной услуги. • Изменены условия финансирования учреждений социальной опеки в части расходов, не покрываемых доходами от оплаты койко-места. • Прекращены полномочия членов правления OÜ Kenadron Элари Пилта и Сулева Кирсипа. Новыми членами правления утверждены Рейго Пыдерсалу и Калмар Раудсепп. ПЕЭТЕР КИУРУ, Заместитель старейшины волости Пейпсияэре Краткий обзор бюджета волости Пейпсияэре на 2018 год Приоритеты бюджета 2018 года: • образование (в том числе обеспечение доступности образования и занятий по интересам); • жизненная среда (содержание и обслуживание дорог и улиц, благоустройство земельных участков, защита окружающей среды, улучшение качества уборки общественных территорий); • социальная защищённость (развитие услуг социальной помощи); • повышение значимости культуры и спорта (библиотеки и дома культуры, работа молодёжных центров, спортивная деятельность, различные виды традиционной культуры). Общий объём запланированных доходов и расходов от основной деятельности в бюджете 2018 года составляет 7 862 859 евро, что на 8,6 % больше по сравнению с бюджетом 2017 года (7 245 504 евро) – в первую очередь за счёт дотации, выделенной из госбюджета, а также за счёт роста поступлений подоходного налога с частного лица. Доходную базу на 85 % формируют доходы от основной деятельности, 14,6 % составляют доходы от деятельности по финансированию, 0,4 % – принятие в обращение ликвидных запасов (остатки, переходящие из бюджета 2017 года). 82,3 % бюджетных расходов образуют расходы на основную деятельность, 17,6 % – инвестиции. Законом о финансовом управлении единицы местного самоуправления установлено, что экономический результат основной деятельности в бюджете местного самоуправления может быть либо позитивным, либо равным нулю. Согласно утверждённому бюджету экономический результат от основной деятельности в 2018 году запланирован в размере 0 евро. В 2018 году предполагается получение кредита в сумме 326 000 евро. Заёмные средства будут потрачены на финансирование текущих инвестиций. Возврат долговых обязательств запланирован в размере 254 686 евро. Объём долговых обязательств волости по состоянию на конец 2018 года должен составить 2 005 308,26 евро или 25,5 % от доходов по основной деятельности. Доходы Общий объём волостных доходов от основной деятельности составляет 7 862 859 евро, что на 8,5% превышает соответствующий показатель бюджета 2017 года. Доходы от поступления налогов составляют 44,8 % от общих доходов по основной деятельности. Основные источники налоговых доходов волости – это подоходный налог с физического лица в сумме 3 225 380 евро и налог на землю в сумме 297 000 евро. Планируется, что поступление подоходного налога возрастёт на 8,3 % по сравнению с бюджетом 2017 года. Основной фактор, ведущий к росту поступления подоходного налога, – увеличение темпов роста средней заработной платы. Доходы от земельного налога возрастут на 5,5 %. Волостной совет установил в качестве ставки земельного налога 2,5 % от цены налогообложения земли, а для используемых для производства сельскохозяйственной продукции обрабатываемых земель и естественных лугов – 2,0 % от цены налогообложения земли. Доходы от продажи товаров и услуг запланированы в сумме 525 297 евро, выделяемый из госбюджета фонд субсидий составит 3 137 511 евро, прочие пособия для покрытия расходов по деятельности – 578 671 евро. Субсидии из государственного бюджета запланированы в сумме 3 137 511 евро, что составит 39,9% от общего объёма доходов от основной деятельности. По сравнению с 2017 годом фонд получаемых от государства субсидий возрастёт на 15,1 %. Предполагается, что поступление прочих доходов в волостной бюджет (использование природных ресурсов и пр.) составит 99 000 евро. Расходы Расходы на основную деятельность запланированы в сумме 7 862 859 евро, что на 6,1 % больше аналогичного показателя предыдущего года. Увеличение расходов обусловлено ростом затрат на персонал, а также повышением заработной платы школьных педагогов и учителей дошкольных учреждений. В волости Пейпсияэре выполняется поставленное государством условие, согласно которому оплата труда учителей дошкольных образовательных учреждений должна составлять не менее 85 % от заработной платы педагогов. Сумма расходов на основную деятельность составляет 73,8 % от общего бюджета. 54,6 % от расходов на основную деятельность приходится на долю образовательной сферы. Общие управленческие расходы запланированы в размере 11,4 % от расходов на основную деятельность. Значительную долю составляют пособия, выделяемые из волостного бюджета недоходным объединениям, целевым учреждениям и обществам с целью развития местной культуры, организации спортивной жизни и поддержки деятельности молодёжных центров. Расходы на инвестиционную деятельность запланированы в объёме 1 683 558 евро. В разделе инвестиционной деятельности отражается выплата банковских процентов, приобретение основных средств (реконструкция Алатскивиской средней школы), а также выдача субсидий для приобретения объектов основного имущества. Деятельность по финансированию Денежные потоки от финансирования утверждены в размере 71 314 евро. Планируется получение долгосрочного кредита 326 000 евро для осуществления инвестиций и покрытия доли проектного самофинансирования. Возврат долговых обязательств запланирован в размере 254 686 евро. Изменение ликвидных запасов Остаток ликвидных запасов по состоянию на конец 2017 года составил 266 275 евро. МИРЬЕ ПЫЛД, Финансовый руководитель Пейпсияэре

Nr 4 (4) Aprill 2018 Peipsiääre Teataja Valla tulevik on meie kõigi kätes! Hea kaasamõtleja! Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemise tulemusena moodustunud Peipsiääre vallal on tarvis uut ühist arengukava ja eelarvestrateegiat. Valla arengu kavandamisel on kõige olulisem roll vallakodanikel endil. Seetõttu soovime, et jagaksite meiega oma mõtteid ja ettepanekuid. Palun vastake järgnevale küsimusele: Mis vajaks Sinu arvates Peipsiääre vallas kindlasti ära tegemist? ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... LAUPÄEVAL, 12.mail KELL 20.00 Ranna rahvamajas EMADEPÄEVA PIDU Täidetud sedeli palume tuua hiljemalt 16. maiks 2018 Peipsiääre vallavalitsusse (Tartu mnt 1, Alatskivi), Kallaste teeninduskeskusesse (Sõpruse tn 4, Kallaste), Pala teeninduskeskusesse (Pala küla), Peipsiääre teeninduskeskusesse (Metsakivi tn 2, Kolkja alevik), Vara teeninduskeskusesse (Vara küla), Koosa teeninduskeskusesse (Lasteaia tn, Koosa küla). Küsitlusele on võimalik vastata ka veebis, vastava lingi leiate Peipsiääre valla kodulehelt, http://peipsivald.ee ja Facebook’i lehel, www.facebook.com/PeipsiaareUudised/. Uue arengukava soovime vallavolikogus vastu võtta 2018. aasta oktoobris. Lisainfo: Merike Järv, 5307 1533 või merike.jarv@peipsivald.ee. isa 7 Tantsuks mängib ansambel: Avatud baar. Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa!!! Pääse 6.KA SEL AASTAL TULEMAS PALA KANDI SÖÄGILAVVA PÄÄV! Hea Pala, Ranna, Nõva, Assikvere, Kodavere inimene! Eelmisel suvel algatas grupp julgeid vahva ettevõtmise – kohvikute päeva ehk kodavere keeli SÖÄGILAVVA PÄÄVA - oma valla ja piirkonna tutvustamiseks. PALA KANDI SÖÄGILAVVA PÄÄV TOIMUB 14. JUULIL 2018! Tunnuslause: „Võib luuslanki lüia ja juttu tõõgata, õles aenult mes piäle rüübätä“ (autor Eevi Treial). Kui oled huvitatud 14. juulil kohviku pidamisest ja valmis vastu võtma külalisi, neile suupistete kõrvale ka väikest meelteliitmist ehk programmi pakkuma (töötuba, muusika, tants, kasvõi mustkunst ja kaarditrikid, võistlused jne jne – võimalused on piiramatud) ja seda kõike oma vastutusel, siis registreeru kuni 7. maini Pala kultuurimajas Margitile: margit@pala.ee, 510 7867, 773 4689 või Facebook Pala kultuurimaja sõnumites: 1. nimi (tel. nr, meiliaadress) 2. täpne asukoht kaardistamiseks (aadress) 3. programm

8 Peipsiääre Teataja LILLEAIAND VARAL KASVATAB KEVAD- JA SUVELILLI Nr 4 (4) Aprill 2018 Alates 1. maist muutuvad maakonnaliinide sõiduplaanid Alates 1. maist 2018 muutuvad maakonnaliinide 747, 816 ja 817 sõiduplaanid. Liin nr 747 bussi on võimalik ette tellida Piibumäe ja Kallaste vahele jäävatesse peatustesse (Ranna, Sassukvere, Pootsmani, Kodavere, Tedreküla) hommikuseks sõiduks Tartusse. Peatusi teenindatakse ettetellimisel sõidule eelneval päeval kella Friendsland OÜ võtab rendile ja ostab põllumaad Peipsiääre vallas VEETAIMEDE NIITMINE Kontakt: Jaan Soieva, Tel (+372) 523 8091 Kutsetunnistusega korstnapühkija Margus Nikitin Tel 505 0040 E-post: korstmar@gmail.com www.korstmar.ee Veekogude niitmine Truxoriga, kokku kogumine ja ladustamine kaldal. Rohkem infot: VIBUR.EE Telefon +372 52 14 592 20-ni, telefon 12012 Liin nr 747 – Piibumäe (08.30)*-Kallaste (08.45)-Alatskivi (08.54)-Koosa (09.03)-Tartu (09.45) Liinidele 816 ja 817 on lisatud Mäike ja Nõva peatused. Liin nr 816 – Tartu (15.00)-Kavastu (15.30)-Koosa (15.50)-Alatskivi (16.00)-Kokora (16.10)-Nõva (16.15) Liin nr 817 – Nõva (16.25)-Kokora (16.30)-Alatskivi (16.40)-Koosa (16.48)-Kavastu (17.05)-Tartu (17.40) Требуются люди на работу ПО СВАРКЕ. Возможность обучения на месте. Звоните сейчас! Тел. 5198 7049, 5801 7693 (PS. Также нужны строители) JUTA VAHI TEISIPÄEVITI JA NELJAPÄEVITI ALATSKIVI KIRIKU TEATED •Alatskivi kiriku jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval algusega kell 12.30 Alatskivi kirikus. •Iga kuu esimesel pühapäeval toimub jumalateenistus koos armulauaga. •05.05.18.a. kell 10.00 toimub „TEEME ÄRA“ talgupäev kiriku ümbruses, toimub võsa lõikamine ja okste põletamine. Alatskivi koguduse liikmemaksu ja annetusi saab teha jumalateenistusel ja ka üle kanda EELK Alatskivi koguduse arvele EE371010102021391000 PEIPSIÄÄRE VALD MÄLESTAB MÄRTS / APRILL 2018 LEO KOOL ENDEL VAIKSAAR 31.08.1935 – 14.03.2018 25.01.1929 – 17.03.2018 KALEV HALJASMETS 24.10.1951 – 21.03.2018 GALINA OBUHHOVA 19.01.1939 – 20.03.2018 LARISA KRAMARENKO 27.01.1952 – 27.03.2018 HELGI PÕDERSALU 23.03.1929 – 30.03.2018 TIIU TURK 26.06.1946 – 08.04.2018 KLASSIKALINE MASSAAŽ HIINA TUI NA MASSAAŽ REIKI RAVI PEDIKÜÜR Kellaajad kokkuleppel. Aadress:Lossi 3, Alatskivi Info ja broneerimine: Tel +372 522 9639 e-post: vahijuta@gmail.com www.facebook.com/juta.vahi Vajatakse töötajaid KEEVITUSTÖÖDELE. Kohapeal õppimise võimalus. Võtke julgelt ühendust! Tel. 5198 7049, 5801 7693 (PS. Samuti vajatakse ehitajaid) Müüa KUUSELATID. Luunja, tel 5119039 Müüa KESKKÜTTEGA 3TOALINE KORTER Alatskivi alevikus. Lähedal asuvad kool, lasteaed ja kauplus. Lisainfo: Tel (+372) 5626 4595 Hind kokkuleppel Korstnapühkija Marko Mesi puhastab Teie kodu korstnad ja küttekolded. Vajadusel küttekollete remont ja puhastusluukide vahetamine. Tel 5805 0201 E-post: info@korstnapuhkimine.ee

1 Publizr

Index

1. 1
2. 2
3. 3
4. 4
5. 5
6. 6
7. 7
8. 8

Home