5

Nr 4 (4) Aprill 2018 Peipsiääre Teataja Selgusid esimesed Peipsiääre valla lauatennise meistrid Esmakordsetest Peipsiääre valla meistrivõistlustest lauatennises tuli aprillikuu esimesel laupäeval, 7. aprillil Pala spordisaali osa võtma 13 meesvõistlejat ja kahjuks ainult kaks naisvõistlejat. Mehed jagati loosimise teel kahte alagruppi, mille tulemuste põhjal mängiti edasi kohamängudel. Naised mängisid omavahel kaks korda läbi ning selgitasid selle põhjal parima 2018. a. Peipsiääre lauatennise meistri. Naiste võistlusel võttis kahes mängus kindla võidu ning võitis meistritiitli Helja Laumets, kes võitis seekord oma ainukest vastast Juta Vahit mõlemas mängus 2:0. Meeste võistlus pakkus rohkelt tasavägiseid kohtumisi ning esikolmikusse pääsemiseks tuli näha palju vaeva. Meestest ei saanud keegi vastu kindlat mängu näidanud Jan-Erik Nermannile, kes ei kaotanud meistrivõistlustel ühtegi geimi. Finaalis kaotas Nermannile 0:2 kohalik lauatennise fanaatik Peep Päll. Kolmandale kohale mängis ennast Vladimir Kostin, kes alistas pronksikohtumises noore mängumehe Siim Noormägi, samuti 2:0. PRIIT ALLIKIVI, sporditööspetsialist Esmakordne sõprusturniir kooliõpilastele saalijalgpallis Teisipäeval 4. aprillil kogunesid Peipsiääre valla viie kooli 5.-7. klassi poiste võistkonnad Pala spordisaali, et maha pidada üks sõbralik ja emotsionaalne sõprusturniir saalijalgpallis. Osalesid Kallaste, Kolkja, Vara, Alatskivi ning võõrustaja Pala koolide õpilased. Kohapeal jagati võistkonnad segamini nii, et igasse võistkonda sattusid erineva kooli mängijad. Moodustatud viis võistkonda pidid omavahel kokku leppima võistkonnale sobiliku nime ning välja mõtlema nende võistkonda iseloomustava lööklause. Kokku Kergete muutuste keerises toimusid 40. Peipsi Talimängud 10. märtsil Peipsiääre vallas, Palal ning mõneti ajaloolistel talimängudel võtsid mõõtu haldusreformi käigus muutunud vallad Setomaa, Räpina, Mustvee, Tartu ja korraldajana Peipsiääre vald alljärgnevatel aladel: suusatamine, tõukekelgutamine, reesõit+vedu, viissuusak, kalapüük, rahvastepall, indiaca, male, kabe, sõudeergomeetri võistlus, juhtkonnavõistlus ning mälumäng. Spordipäeva lõpuks selgus, et mängisid võistkonnad sõbralikul võistluspäeval kümme mängu ning tulemusi kogunes igale maitsele. Sõprusturniirile kohaselt, märgiti küll mängutulemusi, kuid lõplikku paremusjärjestust ei arvestatud ning turniir lõppes meeleoluka autasustamisega, kus kõik osalejad said tubli ja aktiivse osalemise eest tänutäheks sõprusturniiri diplomi, medali ning kommikarbi. Järgmine samalaadne sõprusturniir toimub maikuus Koosa mängude majas ja seekord korvpallis. PRIIT ALLIKIVI, sporditööspetsialist 40. Peipsi Talimängudel saavutas 5. koha väiksema koosseisuga osalenud Tartu vald, kes saavutas alavõidu viissuusakus. Kalapüügis alavõidu välja püüdnud Mustvee valla võistkond saavutas 67 punktiga 4. koha. Setomaa valla võistkond saavutas lõpptabelis 4 punktilise edu Mustvee ees ning see andis neile 71 punktiga III koha. Setomaa vald saavutas alavõidu reesõidus vedu võistlusel. Räpina valla võistkond saavutas kolm alavõitu ja seda rahvastepalEsimesed Peipsiääre valla lauatennise meistrid 2018. FOTO Priit Allikivi Lisainfo: www.peipsiääresport.voog.com Mälumänguturniiril võidutsesid Pala mälumängurid Alates 2018. aasta jaanuarist toimus Koosal mälumänguturniir, kus kolmel etapil panid oma teadmised proovile seitse võistkonda Peipsiääre valla erinevatest piirkondadest. Üldvõidu saamiseks oli vajalik osaleda vähemalt kahel korral. Sellega sai hakkama ja võttis kõik võidud Pala võistkond kooseisus: Merje Ottson, Taavi Pirk, Meelis Mõisa, Ako Laugamets ja GreteStina Haaristo. II koha vääriliselt jagas teadmisi võistkond Kusma: Siim Saul, Aili Saul, Karmen Saul ja Siim Kaldma. Kolmanda koha peale oli rebimine tihe. Sama lis, mälumängus ning juhtkonna võistlusel. Kokku kogunes Räpinale lõpptabelisse 88 punkti ning nemad läksid koduvalda tagasi 40. Peipsi Talimängude II kohaga. Seekordsetel Talimängudel ei olnud vastast koduväljaku eelist kasutanud Peipsiääre valla võistkonnale, kes kogus päeva jooksul kokku viis alavõitu, mis saavutati suusatamises, tõukekelgutamises, indiacas, sõudeergomeetri võistlustes ning males. Kokku kogunes Peipsiääre vallale tabelisse 102 NIMETUS “Teeme Ära” Talgud 2018 peipsiÄÄre vallas 18 . aprilli seisuga registreeritud talguobjektid wwww.teemeara.ee veebilehel: KOGUNEMINE MILLAL Nina küla ja tuletorni ümbruse korrastamine Pala Kooli heakorratalgud Pala noortekeskus korda EELK Alatskivi kiriku ja pastoraadi korrastamise talgud Praaga puhtaks! Värviline elu Magasiaidas Kokora kihelkonnavärvides postkastitalgud Torila-Haapsipea tee talgud Koosa Lasteaia talgud Sildade ja trepi värvimine Alatskivil Kindluse kinnistu heakorratööd Toruküla talgud Põldoja talu tööd Assikvere talgud Päiksi küla postkastitalgud Tuletorni juures Pala kooli juures Noortekeskuse ees Kiriku juures Kavastus Magasiaida ees Kokora Külakeskuse juures Torila-Haapsipea ristmikul Koosa Lasteaia ees Alatskivi lossi juures Kindluse maja juures (Lümati küla) Torukülas Põldoja rehetalus Assikvere seltsimaja juures Kaldala talu Kallaste linna talgud Keskväljak 4 ees 24.-27. aprill kell 9 Liitumine on lõppenud! 2.-4. mail kell 8 Liitumine on lõppenud! TALGUJUHT/ TALGUJUHID Lilia Nõomaa (Tel. 509 2915) Grete-Stina Haaristo (Tel. 5828 1217) 4. mail kell 14 Monika Kaasik (Tel. 5300 2225) 5. mail kell 10 Ene Savolainen (Tel. 526 1805) Ulvi Hantson (Tel. 5667 3240) 5. mail kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 Alasoo rõõmsamaks Jaako postkastide juures 5. mail kell 10 5. mail kell 11 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 5. mail kell 10 Egle Madissoo (Tel. 503 5349) Karin Kriisa (Tel. 734 4980) Tarmo Eres (Tel. 527 4339) Inge Rebane (Tel. 5684 5020) Viktoria Arro (Tel. 5554 9532) Kristin Kaarna (Tel. 5307 1860) 5. mail kell 10 Maimu Arro (Tel. 5340 2169) Piret Kaur (Tel. 5362 4400) 5. mail kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 11 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 5.-6.mai kell 10 Liitumine on lõppenud! 5. mail kell 10 Monica Rand (Tel. 521 1464) Josh Merle Tootsi (Tel. 5344 3511) Siiri Menind (Tel. 528 7717) Andres Menind (Tel. 518 5072) Jaanus Knude (Tel. 506 1710) Endla Vaarend (Tel. 745 2731) Täpsem info www.teemeara.ee. Talgupäeva lõpus paljudes talgukohtades väike talgueine ja mõnes kohas väike lõbustus, aga kindlasti on hea tunne tehtud tööst garanteeritud.Pane Sinagi oma nimi kirja www. teemeara.ee valitud talguobjektile. punktiarvuga olid võistkonnad „Paanikaosakond“ ja „Parem hilja kui mitte kunagi“. III koha saavutas Paanikaosakond: Kersti Tamm, Karlis Vohla, Reigo Põdersalu, Eva Rogenbaum, Mari-Liis Tamm. Võidukaalu kallutas seekord nende kasuks osalemine kõigil kolmel etapil. Järgnesid 4. koht „Parem hilja kui mitte kunagi“, 5. koht „Melija“, 6. koht „Tuleviku väetis“ ja 7. koht Meoma koondis. Mängu viis läbi ja küsimised koostas mälumängur Siim Avi. Mälumängu toetas Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. PRIIT ALLIKIVI 40. Peipsi Talimängudel üldvõit Peipsiääre valla võistkonnale punkti, mis tagas 40. Peipsi Talimängudelt üldvõidu. Seekordsetelt mängudelt jäid küll kõrvale Kastre ja Alutaguse vald, aga loodetavasti osalevad juba käesoleva aasta suvel toimuvatel juubelihõngulistel 45. Peipsi Suvemängudel Setomaal. Järgmised 41. Peipsi Talimängud korraldab, aga juba uuel talvel Mustvee vald. Kohtumiseni järgmistel mängudel. PRIIT ALLIKIVI TULEVASED SPORDISÜNDMUSED 24.04.2018 kell 18.00 24.04.2018 kell 17.30/18.30 19.05.2018 kell 11.00 24.05.2018 kell 18.00 17.06.2018 kell 10.00 Milšteini korvpalliturniir Koosa Mängude Maja Discgolfi võistlused täiskasvanutele, noortele Koosa discgolfi rajad Eldur Edela nim. maiturniir maadluses Koosa Mängude Maja Laste Lossijärve kevadjooks 2018 Alatskivi lossi park I Peipsiääre suvemängud 2018 Vara staadion, kool 5 Spordiklubi Juku Indiaca noorte meistrivõistlustel. FOTO Tarmo Eres Juku noorte indiacavõistkonnale kuuluvad hõbemedalid Kolmapäeval 11. aprillil peeti üle mitme aasta noorte ja juunioride meistrivõistlused indiacas, mängupaigaks Tartus Turu spordihoone. Võisteldi segavõistkondades kahes erinevas vanuseklassis. Spordiklubi Juku osales oma võistkonnaga 6.-9. klassi õpilaste seas. Antud vanuseklassis osales neli segavõistkonda, lisaks Juku võistkonnale Kivilinna, Karlova ja Kalmetu kooli võistkonnad. Esimesed kaks mängu suutsid spordiklubi Juku tublid indiacamängijad tulemusega 3:0 vastavalt Karlova ja Kalmetu võistkonda. Viimases otustavas kohtumises, aga kaotati tasavägises mängus 2:3 Kivilinna kooli võistkonnale ja nii kuulusid spordiklubi Juku noortele indiacamängijatele Eesti meistrivõistlustelt hõbemedalid. Spordiklubi Juku mängis noorte indiaca Eesti meistrivõistlustel koosseisus Annely Kook, Karina Ussanova, Mathias Järs, Randel Kivirand, Siim Noormägi, Helena Stepanova, Kristi Kattai, Sander Kook, Andre Pärn. Treener Tarmo Eres. PRIIT ALLIKIVI, sporditööspetsialist Ükskõiksus ei kasvata noori „Mida me teeme lastele praegu, seda teevad nemad meile tulevikus” on üks mõttetark lausunud. Väljendagem siis juba täna oma positiivseid tundeid, kiitkem ja tunnustagem lapse pingutusi ja saavutusi, julgustagem lapsi võtma rohkem ülesandeid, mis nende võimeid proovile paneks. Et ainuüksi tunnustuse najal ükski laps tubliks ja teistega arvestavaks inimeseks ei sirgu, tuleb tänasel päeval lapsega läbi arutada ka tema eksimused, kehtestada mõlemale osapoolele sobivad kodu- ja muidugi ka koolireeglid, sest vanemate ükskõiksus ei kasvata noori! Kiirelt arenevas maailmas sirguvad ka meie lastest aina kiiremini väikesed täiskasvanud, kellel on maailma mõistmiseks vaja pidevat vanemate ja teiste autoriteetsete täiskasvanute selgitustööd. Selleks, et laps suureks sirgumise rännuteel aga sekeldustesse ei satuks, on tal vaja tugevat ja korralikku kodust kasvatust. Väike möödapanek või hetkeline ükskõiksus lapsevanema poolt võib teha palju kahju. Korraliku koduse kasvatuse kõrval on samavõrd oluline ka hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks tavaliselt seljas ohutusvest, siis ka lapsevanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ning ennast vähemalt helkuriga varustada. Paraku ei ole linnapildis harv ka nähtus, kus vanem ühes lasteaiaealise lapsega seisab foori taga ja ootab võimalust tee ületamiseks. Kuigi fooris põleb punane tuli ja teisedki jalakäijad ootavad õiget hetke, sööstab lapsevanem last kättpidi enda järel tirides keelava fooritulega ühel hetkel siiski üle tee. Ainus seletus, mis mõneti vastu protestivale väiksele inimesele antakse, et autosid ju ei tulnud. Kuigi punase ja rohelise fooritule tähendust teavad väga hästi nii vanemad kui ka väikesed lapsed, saadavad vanemad sellise mõtlematu käitumisega ise oma lastele valesignaali. Veerema on lastud lumepall, kus ühe läbimõtlemata teo tõttu võib tekkida kasvatusviga ning edaspidises elus võib laps üritada juba tahtlikult teha midagi keelatut. Seetõttu on väga oluline juba maast ja madalast olla ise heaks eeskujuks, sest meie laste käitumisharjumised pärinevad vanematelt ning ka liikluses kipuvad nad vanemate eeskuju jäljendama. Teeme nii, et vanemad on lastele eeskujuks igal ajal ning räägivad ennetavalt juba noori ümbritsevad ohud läbi. Selleks, et lapsed mõistaksid alkoholi pruukimisega kaasnevaid riske veelgi paremini, piisab esiti tähelepanelikust lapsevanemast, kes lapse käekäigu vastu huvi tunneb ja teda ennetavalt halvematest tagajärgedest säästab. Eeskuju on väga oluline. Lapsevanemad peaksid mõtlema, kas kodusel üritusel ikka ulatada kergekäeliselt alkoholiga pokaal oma murdeeas lapsele või mitte. Enam kui politsei määratud trahvid, peaksid vanemad mõtlema, kas mitte tema pakutud alkoholist ei saa alguse lapse probleemid, millele pärast on vaja tunduvalt rohkem aega ja energiat kulutada, kui õigel ajal õigeid otsuseid tehes. Olgu tegu mokatubaka või vesipiibuga, tuleb lapsele rõhutada, et need kõik on ühtmoodi sama kahjulikud kui muud tubakatooted. Seadusrikkumiste puhul tuleb osata võtta vastu õiglane karistus, teha üheskoos lapsega arutades järeldused, kuidas käituda nii, et enam mitte sattuda pahandustesse. Lapsevanematel tuleb võtta see aeg ning taolised vestlused oma lastega läbi viia juba pigem nooremas eas. Kindlasti on oluline ka vastutuse jagamine, sest vaid see on soodne pinnas põhjapaneva usalduse tekitamiseks. Kinnitagem oma lapsele ikka ja jälle, et ta saab ühe või teise positiivse asjaga hakkama. Olgem ise parimaks eeskujuks ning näidakem oma käitumisega üles austust teiste inimeste vastu, sest lapsed õpivad palju teie enda käitumisest. Lapsevanem, ära maga maha õiget aega ning räägi oma pojatütrega ennetavalt liiklusohutusest, alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest. Parim aeg selleks on enne teismeikka jõudmist, kui laps on hästi vastuvõtlik uuele infole ja samas vajadusel ka muutustealdis. VILLE RÄNIK, Peipsiääre valla piirkonnapolitseinik

6 Publizr Home


You need flash player to view this online publication