4

4 Peipsiääre Teataja Haridusest Kevad on looduses tärkamise ja uute algatuste sümbol. Kõik, mis oli uinuvas olekus, on nüüd päikese poole end sirutamas. Nii ka meie vallas saavad alguse uuendused, edasiminekud ja ka muutused. Viimaste üle arutlesime haridusjuhtidega ning jõusime ühisele arusaamisele, et muutusi tõlgendatakse väga erinevalt. Ühed arvavad, et muutus on nt millegi vana uueks muutmine või siis hoopiski väljavahetamine. Teised mõtlevad, et muutus on hirmutav, sest nõuab vanade harjumuste mahasurumist ning uute harjumustega harjumist. Kolmandad aga tõlgendavad muutusi kui loomulikku elukulgu, kus elu areneb ja läheb edasi ning lähtepunktiks on just praegune hetk. Viimase kirjelduseni jõudsime meie haridusasutuste juhtidega ühisaruteludes, mis said alguse haridusjuhtide ühisõppepäevadel. Ühisõppepäevade idee tekkis koolide ja lasteaedade külastuste käigus, kus iga asutus tutvustas omapära, rõõme ja muresid, traditsioone, arengut toetavaid tegevusi ning vajadusi. Nendel kohtumistel ühinenud valla hariduselu edendajad tõid välja vajaduse üksteist rohkem tundma õppida, et kogemusi jagada ning üksteisele toetavad õlga pakkuda. Tänaseks toimus kaks valla haridusjuhtide ühisõppepäeva. Need kindlasti jätkuvad. Kokkusaamiste teemad algatasid juhid ise. Nii arutlesime kõiki asutusi puudutaval tugisüsteemi teemal. Tartu Rajaleida Keskuse juhataja andis ülevaate keskuse koostöö võimalustest ning jagas näpunäiteid tugisüsteemi arengusuundadest. Sellest arutelust sai alguse valla koolide ühine tugisüsteemi loomine. Kuulutasime välja konkurssi tugispetsialistide, sh eripedagoog-nõustaja ja psühholoog, ametikohtadele. Olime pisut skeptilised, kas saame õppeaasta lõpus kasvõi ühe kandidaadi, kuid meie püüdlused said pälvitud lausa kandidaatide valikuga. Sügisest alustavad kaks spetsialisti vastutusrikast ja koolidele-lasteaedadele väga vajalikku tööd. Näidakem oma külalislahkust ja koostöövalmidust! Teine oluline keskne teema oli asutuste arengujärgu hetkeolukorra kaardistamine ning tuleviku viseerimine. Tutvusime erinevate muutuste käivitamist soodustavate meetoditega ning vaatasime n.-ö peeglisse määratlemaks meie endi panust muutuste käivitamisse nii asutuse juhina, meeskonna eestvedajana kui ka isiksusena. Eelmainitud arutelud lähendasid haridusjuhte ning lõid soodsa pinna ühtse meeskonnana vallas hariduse valdkonna arengu edendamiseks. Koolide- ja lasteaedade juhid leiavad, et sellised ühiskohtumised ja -arutelud on väärtuslikud kogemuste jagamise ning üksteiselt õppimise kontekstis. Augustis toimub järgmine n.-ö taaskohtumine pärast suvepuhkust, mil kõik on värsked, tegutsemisvalmis, ideid ja energiat täis. Noorsootööst Noorsootöö valdkond on kui kevadine vulisev vesi, mis sulatab kõik jääd. Tublid, tragid, rõõmsameelsed ja „väsimatud“ noorsoo valdkonna eestvedajad on kui sipelgad pesas, kus igaüks teab, mida, millal, milleks ja kellega teeb. Koondasime ülevaate valla noortele pakutavatest huvitegevustest ning hetkeks tekkis mõte, et kas noored ikka jõuavad kõike pakutavat vastu võtta. Haridus- ja kultuuriosakonnal on kavas kaardistada noorte osalust ning koostöös koolide, lasteaedade ja noortekeskustega töötada välja efektiivselt toimiv huvitegevus, mis on kättesaadav Nr 4 (4) Aprill 2018 Uued tuuled puhuvad, mis nad meile toovad? välja tuua sellised ideed, millele me kas pole mõeldagi suutnud või oleme sellele mõttele käega löönud. Siiski julgustan igat valla kodanikku oma sõnumit kuuldavaks tegema ning sõnumi toojaks noori kaasama! Väljakutsed Oleks kummaline, kui kõik Vasakult Mikk Kirikal (Alatskivi Kunstide Kooli direktor), Erki Larm (Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor), Jelena Lavrova (Kallaste Lasteaed-Põhikooli direktor), Pille Lille (haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, haridus- ja noorsootööspetsialist), Julia Dolgorukova (Kolka Lasteaed-Põhikooli direktor), Tiina Karu (Anna Haava nim. Pala Lasteaed-Põhikooli lasteaia juhataja), Kristin Sikk (Koosa lasteaia direktor), GreteStina Haaristo (Anna Haava nim. Pala Lasteaed-Põhikooli direktor), Veera Suits (Kallaste Lasteaed-Põhikooli HEV koordinaator), Lagle Sangernebo (Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli õppejuht), Külli Must (Peipsiääre Vallavolikogu liige). FOTO Dairi Pärn mitte ainult iga piirkonna noortele oma piirkonnas, vaid kogu valla noortele erinevates piirkondades. Selleks tsentraliseerime ja ühendame riikliku huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetuse, tagamaks noorte senisest aktiivsemat osalust mitte ainult enda huvidega tegelemiseks, vaid ka valla arengus oma sõna sekka ütlemises. Tänavu on valla kodulehel võimalik tutvuda noorsootööd edendavate keskustega ning huvitegevustega, mida pakuvad erinevate piirkondade noortekeskused ja koolid. Nende hulgas on noortele suunatud tegevused ning huviringid, erinevad huvitavad vaba aja veetmise võimalused noortekeskustes, üldhariduskoolides ning Alatskivi Kunstide Koolis. Ootame kogukonnalt ettepanekuid valla kodulehel huvitegevuse info avatumaks, kättesaadavamaks ja üksikasjalikumaks loomisel. Peipsiääre valla noortekeskused on liitunud Eesti Noorsootöö Keskuse Kohaliku Omavalitsuse (ENTK KOV) tegevussuunaga, mille raames toimuvad mitmekesised tegevused käesoleva kalendriaasta lõpuni. Tegevuste toimumist rahastatakse haridusja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööVara maanaiste seltsi tegemisi Juba kolm kuud oleme elanud ja tegutsenud tunduvalt suuremas vallas. Hea lugeja, aeg on omavahel tuttavaks saada! KES ME OLEME? 6. märtsil 1928. a asutati Vara Perenaiste Selts. Tänavu 90. sünnipäeva tähistanud selts sai tegutseda ainult 12 aastat, kuid need olid tegusad ja sisukad. Hästi kokkuvõtlikult: õpiti talude majandamiseks vajalikke oskusi – loomakasvatust, toitude valmistamist, lauakatmist, kangakudumist, viltimist, käsitööde tegemist, aiakujundamist ja kodukaunistamist. Koolitajateks olid kodumajanduskoolide konsulendid. Nendelt kursustelt saadud tarkused aitasid üle elada neid aegu, mida keegi ei osanud tookord ette näha. Selle tarkuse najal elas ja tegutses ka praegune vanem põlvkond. 1994. a alustasime tegutsemist Vara Maanaiste Seltsi nime all ning oleme registreeritud toonase seltsi õigusjärglasena. Liikmete arv on ~40 ja see on püsinud. Liikmeskonnast ~60% on pensioniealised. Seltsi on juhtinud selle aja jooksul 3 inimest: Lea Saul aastatel 19962000, Ene Kukk 2000-2009 ning allakirjutanu 1994-1996 ja alates 2009. aastast siiani. MIDA TEEME? 24 aastat on pikk aeg, et tegutsemist mõnesse lausesse ära mahutada. Selle aja jooksul on olnud tegusamaid ja tagasihoidlikumaid aegu. Meie seltsi tegevusmotoks on „Teen oma elu huvitavaks, õpin kuni kestan“ . Kokkusaamised on tavaliselt paar korda kuus ning alati peavad need sisaldama ivake õpetlikku, silmailu, hingekosutust või jõukohast tegevust. Tegevuskava oleme iga aasta alguseks kuude lõikes läbiarutanud ja tegutsemisel aluseks võtnud. Nii oskame oma aega ja väljaminekuid planeerida. Jõukohane tegevus: alates 1997. a kevadest on talgud Vara kiriku ümbruse ja kirikupargi korrastamiseks ning 2012. a kevadest koristame Vara mõisaparki ja sinna ehitatud Loodusmaja. Oleme korraldanud kaks sügisnäitust (seenenäitus, erinevad kartuli-, tomati- ja õunasordid ning hoidised koos degusteerimisega) ning kolm jõulueelset käsitööde näitusmüüki, kostitanud küpsetiste ja suupistetega valla külalisi kogukonnakeskuse avamisel, tutvustanud meie külalistele Vara piirkonna vaatamisväärsusi. Memmede rahvatantsurühm Kiljak on käinud neljal korral esinemas Ristipalo pansionaadis ja kahel korral Tartus Kalda päevakeskuses. Elukestev õpe: tervist toetavad loengud ja õppepäevad, matkapäevad looduses ja spaade külastused, ravimtaimed, mürgitusteave ja palju teisi teemasid. Loengud taimedest, nende kasvatamine, kasutamine, haiguste tõrje. 2009. aastal alustatud sarjas „Tunne Eestimaad ja tegusaid inimesi“ oleme külastanud erinevaid maakondi ja suuremaid saari, imetlenud looduskauneid kohti, tutvunud väga huvitavate inimestega, külastanud erinevaid ettevõtteid nagu Nopri talu, Jaaniraotu talu Meenikunnas, Torupillitalu, kitsekasvatustalu Missos, Võhma Valgusvabrikut ja paljusid teisi. Eriti 70+ inimestele on sellised sõidud väga harivad ja huvitavad, sest enamusele polnud nende noorusajal see erinevatel põhjustel võimalik. Loengusari „Elud meie ümber“. Esinema on kutsutud oma eriala teadlased – oleme saanud teavet, kuidas tegutsevad sipelgad, mesilased, roomajad, kalad (üllatavalt lärmakad elukad!), meie majapidamises elavad pisiputukad. Külas käisid hõimurahva esindajad – marilased, ise käisime tutvumas setode elu-olu ja traditsioonidega. Eestimaa on täis toredaid ja tarku inimesi ning ilusaid kohti ja pühapaiku! Südamele ja hingele: toredad ja õpetlikud kohtumised on toimunud teiste seltsidega: Karksi, Tiirimetsa Saaremaal, Taagepera, Valguta, Alatskivi, Luunja jt. Oleme osa võtud Tartu Maanaiste Liidu korraldatud ja liikmesseltside üritustest. Kontserdid – Lasva tule-järvemuusika, mustlasmuusika „Maljarka“ ja teatrietendused ning tutvumine „Vanemuise“, „Ugala“ ja Viljandi Pärimusmuusika Aida köögipoolega. Viljandis kuulasime suurepärast loeng-kontserti rahvapillidest ja pärimusmuusikast. Meie enda Kogukonnakeskuses toimunud kontserdid seltsi sünnipäevadel: Lõõtsavägilased, Maarja-Magdaleena ja Haaslava meesansamblid, Elva segaansambel „Helisev Horoskoop“ ning suurepärased „Vanemuise“ balletitrupi etendused valla tähtpäevadel. Vara kirikus on juba 18 aastat sügisel, eakate päeval, toimunud kontserdid Eesti tuntud lauljatega: näiteks Kaunimate Aastate Vennaskond, Ivo Linna, Siiri Sisask, Olev Ehala ansambel, Jassi Zahharov, Voldemar Kuslap ja paljud teised. Oleme väga tänulikud Vara vallavalitsusele, et see on siiani võimalik olnud! See on 24 aastat tegevust väga kokkuvõtlikult. Meie tegevus on säilitatud kroonikaraamatutes ja fotoalbumites. Keda huvitab – neid ootame külla! KUIDAS EDASI? Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha vanaks saada – nii ka meie. Kõik südamesse rahulolu, rõõmu ja meeleolu tõstev positiivne elamus on tervislik! Ühine tegutsemine seob meid, annab tuge neile, kes on jäänud üksinda, loob tunde, et sa oled vajalik – oled veel olemas. Raske on ühitada töötava ja pensionil oleva liikme huvisid ja aega. Siin on abiks Vara raamatukogu juhataja Olga Haljaste, kes korraldab kirjanikega kohtumisi ja erinevaid õpitubasid. Võimalus on Vara Savikojas Monika Zirkeli ja Aili Sauli juhendamisel voolida ainulaadseid ilu- ja tarbeesemeid või tantsida Pille Martpõllu juhendamisel „Kiljaku“ memmede rühmas. Möödunud aastal rentisime vallalt Vara mõisapargis asuva Loodusmaja. Sibulatee puhvetitepäeval avasime seal kohviku „Varaka Mammi Sahver“, kus olid müügiks hoidised, aia- ja metsasaadused, küpsetised ja muu söögipooline – kõik oma rahva tehtud või kasvatatud-korjatud. Tahame ka tänavu osaleda. Loodusmaja on mõeldud matkajale puhkekohana, õpilastele õuesõppekohana ja kohalikele väiksemate peresündmuste tähistamiseks, kuid kahjuks pole veel päris valmis – majas puudub vesi. Praegu saame pakkuda tegevusi õues ja väiksemale seltskonnale kaminaruumis. Eelmisel aastal saime rahastuse projektile „Vaatamisväärtuste viidastamine Vara piirkonnas, infotahvlite paigaldamine ja tutvustava raamatu väljaandmine“. Ühisprojekti partner on Vara vald ja projekt on koostöö Koosa ning Välgi rahvuslikku pärandit väärtustavate inimestega. Oleme tänulikud Vara vallavalitsusele, kes meie tegevust on alati toetanud, vajadusel ka rahaliselt. Lõpetuseks: president Kersti Kaljulaid on 28. okt 2016. a Narvas peetud kõnes öelnud, tsiteerin: “edukamad on need omavalitsused, kus rahvas üksteist usaldab ja teeb koostööd, on aktiivsemalt koondunud kõikvõimalikesse seltsidesse“. LIIS ZIRKEL, Vara Maanaiste Seltsi esinaine hõivevalmiduse parandamine» kirjeldatud tegevuste raames. Arengusuund Tänavu on suurepärane võimalus meil kõigil kaasa rääkida, oma arvamust avaldada ning seeläbi määratleda valla hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi valdkondade arengusuunad. Vallas on alanud arengukava koostamine. Selle sisend oleneb meist endist. Seega hoidkem silmad-kõrvad lahti, olgem avatud konstruktiivsele arutelule ning olgem tolerantsed noori kuulates. Suured teod saavad alguse väikestest asjadest. Tihtipeale on just noored need, kes tunnetuslikul tasandil suudavad oleks korras ja hästi, kui arenguruumi poleks ning kõik eesmärgid oleks saavutatud. Kui jõuame eelmainitud arusaamiseni, siis algab taandareng. Seda me kindlasti ei soovi ei endale ega valla kodanikele. Asudes jaanuarist haridus- ja kultuuriosakonda tööle olin optimistlik ja koostööle avatud. Olen seda praegugi ning minu rõõmuks on ka hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi valdkondade eestvedajad samuti koostööle suunatud. Sellegipoolest on meil vaja üheskoos mõista üks oluline põhimõte, mis on edumeelsuse ja edasimineku aluseks. Selleks, et enda igapäevaelu ja tööelu nauditavaks ja meeldivaks muuta tuleb eelkõige mõista, miks sa ühte või teist asja teed, miks saa töötad just sellel või teisel töökohal. Mitmekesisus ja eneseteostus on asjaolud, mis rikastavad meie elu. Takistustele ja probleemidele vältigem põhjuste leidmist, otsigem lahendusteid ning kaasmõtlejaid. Meie väärtused kanduvad noortele, kes ükskord on nt ehitajad, kingsepad, bussijuhid või ministrid. On ju kena, kui bussijuht peatub ka siis, kui oled bussile hilinemas, kui kingsepp teeb lemmikkingad korda ka siis, kui nad on lootusetus seisus, kui ehitaja pakub sinu unistuste maja ehitamisele paremaid ja soodsamaid lahendusideid ning kui minister mõtleb rahva heaolule. Neid väärtusi kujundame meie noortes täna, olles enda tegude ja sõnadega eeskujuks. PILLE LILLE, Peipsiääre haridusjuht

5 Publizr Home