NR 2 (2) VEEBRUAR 2018 Alatskivi kooliõpilased mälestasid Vabadussõjas langenuid Tartu rahulepingu aastapäeval, 2. veebruaril kogunesid Alatskivi kooli 5.-12. klasside õpilased ja õpetajad kooli ees, et ühiselt minna Vabadussõja mälestussamba juurde. Direktor Erki Larm ja 9. klassi õpilane Paap-Pärtel Sepp, kes oli koos Joosep Annastiga koostanud ülevaate Vabadussõja käigust, pidasid mälestussamba juures kõne. Alatskivi kooliõpilased asetasid samba jalamile pärja Vabadussõjas langenute auks. Pärja valmistasid 8. klassi õpilased Karolina Aria, Rita Kirnossenko, Viktoria Luptova ja Sigrit Piiber. Suur tänu kooliõpilastele ja kõigile teistele, kes kaasa aitasid! ERKI LARM Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor Raatvere küla kingitus meie riigi 100. sünnipäevaks Raatvere Küla Seltsing korraldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks Ranna rahvamajas 25. mail 2018. a koosolemise, kus meenutame kunstnik Eduard Mässo elu kunstnikuna ja vabaduse toojana ning tutvustame väikeste näituste näol ka kahte praegusaja maalijat, kes pärit samast külast. Ikka pean alustama sellest, et väsimatu õhutaja (sellega on ta isegi nõus!) Elle Pintson on ammu teinud ettepaneku, et meie küla kunstnikke võiks kuidagi üheskoos meenutada. Seda enam, et ühte neist, Eduard Mässot, võib ju pidada juba klassikuks, sest ta lõpetas oma maise teekonna 1947. aastal 54aastasena. Ta lõpetas tunnustatud maalikoolid, jõudis omajagu maalida, kusjuures praegugi võib tema maale oksjonitelt osta. Kuupäeva on Elle ka osanud sobivalt paika panna, sest just sel päeval möödub kunstniku sünnist 125 aastat ja samal päeval, aasta varem (1892), avati Raatvere koolimaja. Endale oli avastus, et naabermaja peremehel Udo Jõgil oma raamatus «Nemad vabastasid isamaa» on õnnestunud arhiivist leida ja raamatus esitada Eduard Mässo enda poolt kirja pandud mälestused pealkirjade all «Minu tegevus Eesti Valitsuse emissarina Peipsi rajoonis detsembris 1918» ja «Dessant Port-Kundasse». Need on haaravad, üksikasjalised kirjeldused tookordsetest dramaatilistest sündmustest. Nende all seisavad aastad 1937 ja 1938, tõenäoselt oli ta ikka märkmeid teinud reaalajas, sest paarikümne aastaga võib mälust liialt kaotsi minna. Kuigi olin Udo raamatu esitluselgi, ei tutvunud ma raamatuga korralikult, sest sõja teema pole mind lugema ahvatlenud. Et aga tegemist on lähedal elanud teatud inimestega, kelle järglasi minagi osaliselt tunnen, siis on ju huvitav! Ja tegevuski arenes siinsamas! Esimeses kirjatükis tegi Eduard Mässo sarkastiliselt üldistavaid ja tuttavalikke järeldusi, tsiteerin: «Samad Ranna valla maainimesed ja enamlaste käsilased, kes mind käisid kirumas, laitmas ning õudusjutte levitamas, said hiljem Ranna mõisast maad ja neist said enesega rahulolevad Eesti Vabariigi kodanikud». Nimesid ei ole seal kirjas... Eduard Mässo elutee on olnud kirev: lõpetas Tartus Aleksandri kooli ja asus õppima Peterburi Keiserliku Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli, uhke nimi! Töötas kiriku maalijana Moskvas, õpetajana Rannas, oli vabatahtlik vabadussõjas miiniristlejal Lennuk, õppis Pallases, oli ka Tartu Kunstide Edendamise Seltsi esimees, sõja ajal jõudis elada Raatveres venna juures, isamajas.... Eduard Mässo maal aastast 1943. Põnev fakt on, et kunstniku lapselaps Edward Masso valiti just Eesti suursaadikuks USA-st, nagu omal ajal Miliza Korjuse tütar Melissa Wels oli. Alates 1992. aastast alates lugedes olevat ta siin juba kümnes USA suursaadik, kes juurte poolest on eestlane, kuigi sündis Ameerikas. Seni on ta olnud 32 aastat mereväeteenistuses, olles ühe autasu saanud ka 2001. aasta terrorirünnaku ajal tegutsemise eest. Vastne suursaadik külastas koos perega ka siinseid paiku suguvõsa 300. aastapäeval 1998. aastal. Eduard Mässo maalid on paljude kohalikegi kodudes siiani. Kõige soovitumad olid pildid kodudest ja Rannamõisa tammest. Tamme maaliga juhtunud nii, et perenaine andnud selle oma sugulasele, kuigi oli kahju. Aga see jäi seetõttu alles, sest teised maalid, mis olid kodus, põlesid ära koos majaga... Loodame, et ka noorem põlvkond, Ingmar Jõgi ja Siiri Jüris osalevad üritusel ja toovad näha oma töid. Palume kõiki osalema ja võtma kaasa Eduard Mässo töid; ja kes veel mäletab, siis elavaid mälestusi temast. EHA NÕMM Raatvere Seltsingu nimel Alatskivi paisjärve paisu ja jalakäijate ülepääsu taastamine Anname teada, et AS TREF Nord alustab alates 12.02.2018 Alatskivi veepaisu ja jalakäijate silla taastamistöödega. Tööde käigus alandatakse veetaset kuni 2 meetrit – kõrgusmärgini +32,40. Seoses vee alandamisega on Alatskivi paisjärve jääle minek ohtlik ja seetõttu keelatud. Küsimuste korral palume pöörduda objektijuhi, Aleksandr Olõkaineni poole (Tel. 511 8467, e-post: aleksandr.olokainen@ trefnord.ee). Töid teostab FOTO Reet Kruup TASUTA
2 Peipsiääre Teataja VALLAVOLIKOGUS Peipsiääre vallavolikogu istung toimus 30. jaanuaril Koosa Noorteklubi ruumides. Esimeses päevakorrapunktis käsitleti põhjalikult Peipsiääre valla osalemist taasloodavas Tartumaa Omavalitsuste Liidus (TOL). Sisuka ettekandega esinesid TOLi arendusjuht Annely Võsaste ja Astrid Hallik. Ettekannetele järgnes küsimuste-vastuste voor ning diskussioon, mille tulemusel jäi kõlama seisukoht, et vald võiks astuda TOL-i liikmeks, sest sealt saadav kasu ja toetus kaalub üle liikmelisusele tehtavad kulutused. Lõplikult otsustab volikogu valla astumise TOL-i järgmisel volikogu istungil. Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov andis põhjaliku vastuse volikogu liikme Jozsef Weinrauchi järelpärimisele vallavalitsuse poolt täidetud ülesannete kohta alates omavalitsuste liitumisest. Tööd on tehtud palju. Valla struktuur on paigas ning kohad teenistujatega enam-vähem täidetud. Mõned konkursid veel käivad. Tegeletakse struktuuri käivitamisega jne. Volikogu kinnitas vallavalitsuse koosseisu muudatuse – tagasi astus Marjam Paap ning uueks liikmeks kinnitati Haibula Zirkilov. Viimatinimetatu volitused volikogu liikmena peatusid ning volikogu asendusliikmeks vormistas valimiskomisjon Küllike Kuusiku. Küllike Kuusik valiti ka uueks majanduskomisjoni esimeheks. Aseesimeheks valiti Tarmo Leini. Majanduskomisjoni liikmeteks kinnitas volikogu vastvalitud komisjoni esimehe ettepanekul Reigo Peipsiääre vallas tegutseb uus piirkonnapolitseinik Selle aasta algusest on Peipsiääre valla piirkonnapolitseinik Ville Ränik. Temaga saab kontakti helistades 5322 5124 või kirjutades ville.ranik@ politsei.ee. Tema piirkond on kogu Peipsiääre vald, välja arvatud Vara, Matjama, Tähemaa, Sookalduse, Põrgu, Praaga, Välgi, Ätte ja Mustametsa külad ning nende lähiümbrus. Nimetatud külad kuuluvad piirkonnapolitseinik Argo Läätse tööpiirkonda. Argo kontaktid on endised: telefon 5330 7105 ning e-post argo.laats@politsei.ee. Koos piirkonnapolitseinikega töötab vallas ka noorsoopolitseinik Kirsika Jõks, kelle lahendada on alaealistega seonduvad küsimused. Temaga saab ühendust telefoPeipsiääre Teataja Põdersalu, Kalmar Raudsepp’a ja Raul Zirkel’i. Volikogu arutas volikogu töökorda ning jõudis seisukohale, et seda tuleb täiendada ning leiti mõistliku olevat, et töökord sisaldub valla põhimääruses. Uue valla põhimäärus peab olema kinnitatud aprilli keskpaigaks. Sotsiaalkomisjoni esimees esitas kinnitamiseks kaks eelnõud. Kinnitati sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning kinnitati koolieelsetes munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa maksumuseks 10 eurot kuus lapse kohta. Hariduskomisjoni esimehe ettepanekul kinnitati esindajad valla üldharidusasutuste hoolekogudesse järgmiselt: • Vara põhikooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Kaisa Edenberg; • Kallaste lasteaed-põhikooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Külli Must; • Kolkja lasteaed-põhikool hoolekogusse vallavolikogu esindajana Külli Must; • Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Grete-Stina Haaristo; • Alatskivi Kunstide Kooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Grete-Stina Haaristo; • Anna Haava nim. Pala Kooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Romet Villemson. Samuti hariduskomisjoni esimehe ettepanekul kinnitati hariduskomisjoni uueks liikmeks Pille Lille (Peipsiääre valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja), sest Jelena Lavrova kuuluvus volikokku on tema avalduse alusel peatunud. Jelena Lavrova asemel kuulub volikokku asendusliikmena Liidia Opikova. Volikogu kinnitas volikogu alatiste komisjonide vastutusvaldkonnad. Volikogu kinnitas ametiautode ametisõitudeks kasutamise korra. Kinnitati valla omafinantseeringu tagamine kahele toetusprojektile: 1. Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendus, 165 000 eurot ja 2. Vara-Varamõisa kergliiklustee rajamine, 56 546 eurot. Kehtestati Kolkja puhkeala detailplaneering. Planeeringuga kujundatakse ala atraktiivseks puhkuse, meelelahutuse, spordiharrastuse ja kultuuri viljelemise kohaks. Alale planeeritakse puhkekeskus (majutus-spa), spordiplatsid, supluskoht, parkla, matkarajad, paatide vettelaskmise slipp. Peipsiveere Hooldusravikeskuse põhikirjas tehti täiendusi ja parandusi. JAAKO LINDMÄE Peipsiääre vallavolikogu esimees Talvine liiklusohutus peab olema iga juhi südameasi Alanud aasta ei ole liikluses nil 53007283 ja e-postil kirsika. joks@politsei.ee. Kiireloomuliste juhtumite puhul, mis nõuavad politsei kiiret sekkumist, tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Peipsiääre Teataja ilmub 11 korda aastas iga kuu viimasel teisipäeval ning jõuab lugejateni paberlehena kahe päeva jooksul, arvates ilmumise kuupäevast. Üle terve Peipsiääre valla levitab Peipsiääre Teatajat Omniva. Peipsiääre Teataja on tasuta kättesaadav vallamajas, valla teeninduskeskustes, kauplustes, raamatukogudes, tanklas. PDF versioon on leitav valla kodulehel www.peipsivald.ee ning Facebookis lehel “Peipsiääre Uudised”. 2018. AASTAL ILMUB LEHT 27. märtsil 24. aprillil 29. mail 26. juunil 28. augustil 25. septembril 30. oktoobril 27. novembril 18. detsembril MATERJALID PEAVAD LAEKUMA HILJEMALT 16. märtsiks 13. aprilliks 18. maiks 15. juuniks 17.augustiks 14. septembriks 19. oktoobriks 16. novembriks 7. detsembriks Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-postiaadressile: viktoria.arro@peipsivald.ee Juulikuus puhkame ja vahendame uudiseid vaid veebis. Palun jälgige ning arvestage oma sündmusi ja teateid, et need õigel ajal lugejateni jõuaksid. Kuulutuste ja reklaami avaldamise hinnad Peipsiääre Teatajas on saadaval valla kodulehel: https://peipsivald.ee/peipsiaare-teataja VIKTORIA ARRO Peipsiääre Teataja toimetaja olnud kuigivõrd helge. Jaanuari ja veebruari algus on liiklusõnnetuste ja inimohvrite arvu poolest olnud tõeliselt sünge kuu. Kaua oodatud talv ja sellega kaasnevad keerulisemad ilmastikuolud on teinud liiklemise kõikjal raskemaks ja seda eriti asulavälistel teedel. Paraku kumab aga igapäevaste liiklejate sõidustiilist läbi hooajale sobimatute sõiduvõtete kasutamine. Talvised teeolud ei pane üksnes suuremat vastutust liiklusturvalisuse tagamisel teehooldajatele, vaid samamoodi ka liiklejatele endile. Liiklusseaduseski on sätestatud üldine nõue, et iga liikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Lihtsamas keeles tähendab see, et ühe liikluses osaleja valikud mõjutavad ka teisi liiklejaid. Hoolsus ja tähelepanelikkus liikluses on need märksõnad, mis aitavad õhtuks tervelt koju jõuda. Piirkiirus ei ole inimõigus Ilmselt peaaegu igaüks meist on kohanud kehva nähtavusega ja tuisusel teel sõidukijuhti, kes veidi aeglasemalt liikuvast sõidukist ilmtingimata peab mööda sõitma. Hoolimata kehvast nähtavusest, lumevaaludest, kurvilisest teest, libedast teest või möödasõidukeelust. Kehvades teeoludes ei ole vaja piirkiirust hambad ristis taga ajada ja lausa inimõiguseks pidada. See on võimalus, mitte kohustus! Libedal maanteel kiirelt edasi rühkides võib loodetud ajavõidust saada hoopis suur kaotus. Kiire matemaatiline tehe ütleb, et kümne kilomeetri läbimiseks piirkiirusel 90 km/h kulub aega 6 minutit ja 40 sekundit. Sama distantsi läbib maanteel 75 km/h ajaga 8 minutit. Vahe on üks minut ja kakskümmend sekundit. Elu hinna kõrval on see ajavahe olematu. Talv nõuab hooajale kohandatud sõiduvõtteid Enda oskusi ja võimeid õigesti hindav juht ei pane selle ühe minuti pärast ohtu end ja teisi. Hooliv juht valib rasketes oludes liikumiseks sobiliku sõidukiiruse, leiab möödaPeipsiääre valla uus kodulehekülg Anname teada, et Peipsiääre vallale on loodud uus kodulehekülg https://peipsivald.ee/ Valla tegevust puudutavate otsuste ja olulise informatsiooni lisamisega tegeletakse ning informatsioon lisandub pidevalt. Palume siinkohal mõistvat suhtumist ja kannatlikku meelt ülemineku perioodil. Abi ja nõu saate küsida ning toiminguid teha harjumuspärastest kohtadest. Üleminekuperioodil jäävad alles senised omavalitsuste veebilehed ja dokumendiregistrid, kus saab näha eelmise aasta õigusakte. VIKTORIA ARRO, Peipsiääre infospetsialist sõiduks sobiliku koha ja hoiab eesliikuva autoga sellist pikivahet, et ohuolukorras saab oma masina ilma kokkupõrketa pidama. Sõitu alustades on hea soovitus kergelt pidurdada, et saada paremat aimu väljas valitsevatest teeoludest. See aitab paremini mõista pidurdusteekonna võimalikku pikkust. Kehvades teeoludes sõites peavad sõidukijuhid enne sõidu alustamist ka enda autod nähtavaks tegema. Selleks tuleb päevatulede asemel sisse lülitada lähituled, lisaks tuleb puhastada masin lumest. Liiklusohutus on kõikide liiklejate asi Kui lumi ja libedus tekitab üksjagu segadust liikluses, on see saanimeestele hoopis kaelasadanud rõõm. Lõpuks ometi saavad nad oma maastikusõidukid talveunest äratada ning hooaega nautida. Peipsiääres on näha liiklemas mootorsaane, karakatitsaid ja ATV-sid, kuid ka nende sõidukitega liigeldes tuleb arvestada Liiklusseaduse ja ohutusnõuetega. Mootorsaani näol on tegemist maastikusõidukiga ning see peab olema registrisse kantud. Mootorsaanijuht peab olema kaine, omama juhtimisõigust ning sõidu ajal peab tal olema peas kaitsekiiver. Mootorsaaniga liikudes ei kaitse inimest mitte ükski kest, seega kiiver on just see, mille arvelt järeleandmist teha ei saa. Saanijuhtidele tuletan aga meelde, et oma saani juhtides tuleb teada, et sõita võib vaid seal, kus see on lubatud ja oma tegevusega ei tekitata kahju maaomanikele (kindlasti ei ole põllumees õnnelik kui keegi tema taliviljast mootorsaaniga üle sõidab). Lumisel maastikul liigeldes tuleb arvestada, et koheva lumekihi all võivad olla kivid ning kännud, millele otsasõites võib ootamatu õhulennu ja õnnetuse osaliseks saada. Ka veekogu ületades või sellel sõites tuleb esmalt jää paksuses ja selle kandevõimes veenduda ning alles siis sõidule asuda. Hooletusel võivad olla kurvad tagajärjed. Kuivõrd mootorsaan on maastikusõiduk, siis sellega liiklemisel on kindlad reeglid. Liiklusseadus ütleb, et mootorsaani ehk maastikusõidukiga võib lii gelda maastikul või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Mootorsaaniga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav ja sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele. Kõige olulisem on teadmine, et alkohol ja juhtimine kokku ei käi. Pole oluline, kas tegemist on mootor- või maastikusõidukiga. Samuti pole oluline, kas sõidetakse teel, maastikul, põllul, metsas või jää peal. A l koholi tarvitamine mõjutab tugevalt võimet tajuda enda ümber toimuvat, alkoholi tarvitanuna juhtimine on andestamatu ning võib viia pöördumatute tagajärgedeni. VILLE RÄNIK Peipsiääre valla piirkonnapolitseinik Nr 2 (2) Veebruar 2018
Nr 2 (2) Veebruar 2018 Peipsiääre Teataja Uuel aastal uue hooga Pala lasteaias Aasta algus on lasteaias alanud lumiselt ja elavalt. Esimestel lumesaju päevadel möllasid lapsed lasteaia õuel ning nautisid puhast valget lund. Kiirelt veeretati kokku lumememmede paraad, mis on tänu ilmale pikalt vastu pidanud. Liikumise tundides võisteldi kelgutamises, kiiruses, osavuses ja täpsuses ning lahendati salakirju. Tänu selle aasta erakordsetele mõnusatele talvepäevadele on lapsed saanud olla pikalt ja tegusalt õues. 30. jaanuaril toimus meil lasteaias suur pildistamine. Kohale oli kutsutud fotograaf Pildikompaniist ja kõik lapsed said pilte teha ka oma peredega. Vanem rühm on liitunud mitmesse huvitava bioloogia programmi. Igas kuus teeme erinevaid katseid, kasvatame kurke ja lilletaimi ning saadame tulemused programmi keskustesse. Kohati jagatakse ka auhindu, kuid ainult loosi teel. Jaanuari kuu katse oli selleri lehtedega, mis pidid värvilahuse klaasis värvi muutma. Meie katse õnnestus küll vaid osaliselt, sest värvi muutsid vaid sinises ja kollases lahuses olevad lehed, aga tore oli ikkagi. Elamuste rohke oli ka mikroskoobi ja digiluubiga väikeste organismide vaatlus või enda naha ning sünnimärkide uurimine. Koos vaatlemisega õpiti ka mikroskoobi seadistamist ning preparaatide korjamist. Jaanuari kuusse mahtus ka üks armas ja vahva teatrielamus Jõgeva Kultuurikeskuses, kus REKY etendas “Väikest Merineitsit”. Etendus oli imeilusa veealuse maailma ning kaunite kostüümidega. TIINA KARU Pala lasteaia õppealajuhataja Argipäev Vara lasteaias Õnnetriinu Jõulude ja aastavahetuse siginsagin on jäänud seljataha ning Õnnetriinu lasteaiapere toimetab jälle igapäeva tempos. Kõik rühmad, nii Lepatriinud, Mõmmikud kui ka Naerupallid, on kasutanud aasta algust uute põnevate projektide leidmiseks ning nendega liitumiseks. Pisikesed Lepatriinud on asunud usinasti kurke kasvatama. Nad võtavad osa Räpina aianduskooli taimeprojektist “Kurgisõbrad”. Üheskoos kasvatatakse seemnest hariliku kurgi ja mehhiko pisikurgi taimi ning võrreldakse nende kasvu. Lisaks taimede kasvatamisele ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, nädala nipid, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik saak. Mõmmikud ja Naerupallid viivad Huvitava Bioloogia Kooli projekti raames aasta jooksul igakuiselt (va. suvekuudel) läbi 9 keskkonna-alast katset. Selle projektiga liitumise ja põnevate katsete läbiviimise eesmärgiks on tekitada lasteaialastes huvi neid ümbritseva keskkonna vastu ning suurendada nende teadmishimu ja avastamisrõõmu. Jaanuarikuu katse, “Janune seller”, õpetas lastele, kuidas taimed joovad. Lisaks uute teadmiste ja oskuste omandamisele valmistutakse Õnnetriinu lasteaias hoolega ka Eesti vabariigi suureks sünnipäevaks. Seoses sellega külastas 8ndal veebruaril lapsi lasteteater Rõõmulill etendusega “Pipi peab Eesti sünnipäeva”. Lustakas loos tuletas Pipi kõigile meelde Eestile tähtsa sümboolika ja vabariigi aastapäeva tähistamise traditsioonid. Pidulikku meeleolu majas loovad ka koridorides eksponeeritavad laste kunstitööd, mis sobituvad ühise pealkirja alla “Eile nägin ma EesFOTO Tiina Karu VALLAVALITSUSES Vallavalitsuse istung 24.01.2018 •Väljastati projekteerimistingimused Peipsiääre vallas Varnja alevikus Vestnitsa 3 rajatava suvila projekteerimiseks. •Väljastati ehitusload Peipsiääre vallas Kallaste linnas Kevade tn 4 elamu laiendamiseks, Kolkja alevikus Ranna tn 22 vaatetorni püstitamiseks, Kolkja alevikus Ranna tn 17 Kolkja vanausuliste muuseumi ümberehitamiseks. •Nõustuti isikliku kasutusõiguse seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks seoses avalikes huvides 15 kV maakaabelliini rajamisega Kalmistu teele, mis kulgeb Kolkja Tee kõrvalmaantee nr 22244 katastriüksuse juurest, mille katastritunnus on 58701:005:0005 kuni Alatskivi-Varnja kõrvalmaantee nr 22242 katastriüksuseni, mille katastritunnus on 58701:005:0004. •Kinnitati Peipsiääre valla lehe lehekülje mõõtmed, lehepinna osade mõõdud ja moodulid ning lehepinna kasutamise hinnad. •Sõlmiti töövõtuleping AS-ga SEITUNG (registrikood 10244306) 2018. aastal Peipsiääre valla lehe trükkimiseks ja levitamiseks vastavalt lepingule. •Nimetati Mittetulundusühingus Tartumaa Arendusselts (registrikood 80240283), Mittetulundusühingus Tartumaa Ühis-transpordikeskus (registrikood 80426233) ja Mittetulundusühingus Jõgevamaa Koostöökoda (registrikood 80237791) Peipsiääre valla liikmeõigusi teostavaks isikuks vallavanem Aleksandr Širokov. •Sõlmiti raamatupidamistarkvara PMen hooldusteenuse leping OÜga San Revilo (registrikood 10463577) kehtivusega kuni 31.12.2018 vastavalt lepingule. •Eraldati Mittetulundusühingule Alatskivi Looduskeskus (reg. kood 80149288) tegevustoetust summas 2000 (kaks tuhat) eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Peipsiveere programmi projekti EU51371 «Alatskivi Looduskeskuse avariitrepi rajamine» realiseerimiseks. •Eraldati Mittetulundusühingule Alatskivi Noortekeskus (reg. kood 80165258) tegevustoetust summas 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot oma tegevuse teostamiseks vastavalt Alatskivi valla arengukavale. •Anti nõusolek vee erikasutuloa taotlemiseks AS-le TREF Nord, registrikood 10217746, eesmärgiga taastada Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus teel nr 43 Aovere-Alatskivi-Omedu Alatskivi alevikus asuv jalakäijate ülepääs ja pais. Vallavalitsuse istung 31.01.2018 •Otsustati korraldada Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemise teel moodustunud Peipsiääre valla sümboolika konkurss ajavahemikus 5. veebruar 2018 – 21. veebruar 2018. Janune seller timaad”. Vara lasteaias tähistati sel aastal riigi suurt sünnipäeva toreda laulu- ja mänguhommikuga 21. veebruaril. Loomulikult ei unusta Õnnetriinulased kõigi enda tegemiste juures nautida ka imelist talveilFOTO õpetaja Katrin ma ning soovitame seda kõigile teistelegi! Toredate uute uudiste ja kohtumisteni! Vara lasteaia Õnnetriinu suur pere KALLASTE RAAMATUKOGU Aadress: Sõpruse tn 4, Kallaste linn, Peipsiääre vald Telefon: (+372) 745 2598 Raamatukogu on avatud: E – R 10.00-18.00 L 10.00-14.00 Meie kogus on 28 752 teavikut, millest 17 896 eksemplari on ilu- ja lastekirjandus ja 18 749 eksemplari vene keeles. Raamatukogus saate lugeda nii eesti, kui ka vene keeles nii kohapeal, kui kaasa laenutada, lisaks saate kasutada internetti ja teha koopiaid. Kui on soovi, siis ootame Teilt materjali näituste jaoks. Külastage meid! Alatskivi Kunstide Koolis toimub Jaanuarikuust kaunistavad kunstide kooli koridori kaks uut garderoobi. Tegemist on niiöelda Eesti sünnipäeva puhul koolipoolse kingitusega õpilastele, mida oli väga pikalt soovitud. Esimese kuu viimasel reedel toimus kunstide kooli ja Alatskivi Noortekeskuse esimene Muusika Kuulamise Klubi. Teemaks oli Arvo Pärt ja muusikat tutvustas pedagoog Kalle Loona. Kohale oli tulnud ligi 30 huvilist. Aitäh noortekeskusele sooja vastuvõtu eest. 23.02 toimub klubi teine kokkusaamine ja märtsikuu kohtumine toimub 30.03. Mõlemate kohtumiste algusaeg on 18.00 ja koguneme ikka Alatskivi Noortekeskuses. Täpsemat infot uuri kunstide kooli veebilehelt. Kõigil osalejatel palume ennast eelnevalt registreerida alatskivinoortekeskus@ gmail.com või kohapeal vähemalt päev enne üritust. Ürituste sari on teostatud riiklikust huvihariduse ja -tegevuse täiendavast toetusest ja on kõigile tasuta. 23.02 toimub Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud Alatskivi Keskkooli ja Alatskivi Kunstide Kooli ühiskontsertaktus, kus astuvad üles kunstide kooli kitarri-, laulu-, ja klaveriõpilased ning bänd. 24.02 toimub Kallastel üritus Karakatitsa 2018, kus võib näha ja kuulda kunstide kooli bändi ning tantsuõpilasi. Ilusat sünnipäeva-aasta jätku! Info ja kontakt: www.alatskivikunstidekool.ee. MIKK KIRIKAL Alatskivi Kunstide Kooli direktor •Määrati Peipsiääre vallas Lümati külas ja Saburi külas asuvate katastriüksuste jagamise käigus tekkivate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed. •Ei nõustutud maa riigi omandisse jätmisega järgmiste maaüksuste osas, kuna Peipsiääre vald soovib alljärgnevad maaüksused taotleda munitsipaalomandisse kohaliku elu korraldamise eesmärgil: 1. Peipsiääre vallas Metsakivi külas asuv hoonestamata maa-ala ligikaudse pindalaga 0,71 ha (piiriettepaneku numbriga AT1701170008); 2. Peipsiääre vallas Metsakivi külas asuva hoonestamata maa-ala ligikaudse pindalaga 0,42 ha (piiriettepaneku numbriga AT1701170007); 3. Peipsiääre vallas Vara külas asuva hoonestamata maa-ala ligikaudse pindalaga 1,67 ha (piiriettepaneku numbriga AT1710200003). Otsustati taotleda Alajõe külas munitsipaalomandisse ligikaudu 2130 m² suurune taotlustest vaba reformimata maa, mis asub Peipsiääre valla munitsipaalomandisse taotletava Paisutaguse tee maaüksuse, Sädeme (86101:003:0014), Oti (86101:003:0034) ja Jõeääre (86101:003:0013) kinnistute vahel ning määrata taotletavale maaüksusele koha-aadressid ja sihtotstarve. Määrati Peipsiääre vallas Savastvere külas asuvate katastriüksuste liitmisel tekkiva uue katastriüksuse koha-aadress ja sihtotstarve. Anti välja korraldus Vara Vallavalitsuse 12. august 2016. a korralduse nr 143, Vara Vallavalitsuse 30. august 2016. a korralduse nr 153 ja Vara Vallavalitsuse 30. august 2016. a korralduse nr 154 muutmise kohta. PEETER KIURU Peipsiääre abivallavanem 3 Kallaste raamatukogu näituste saal. Üks kahest uuest garderoobistKunstide koolis. FOTO Mikk Kirikal
4 Peipsiääre Teataja Õppijakeskne õpe Anna Haava nimelises Pala Koolis Jaanuariga lõppes Pala Koolis oktoobris alguse saanud õpiüritus “Õppijakeskne õpe Anna Haava nimelises Pala Koolis”. Projekti raames tutvusid õpetajad lähemalt muutuva õpikäsituse printsiipidega ning keskendusid õppijakesksele õppele. Läbi õpiringide, õpipartnerite süsteemi, reflekteerimise ja üksteise nõustamise ning tunnivaatluste arendati koolis ühise õppimise kultuuri. Projekt sai rahastust Euroopa Sotsiaalfondist läbi SA Innove programmi “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” tegevuse “Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine” raames. GRETE-STINA HAARISTO Anna Haava nim. Pala Kooli direktor JAANUARI koolikroonika Nr 2 (2) Veebruar 2018 Kõne Vabadussõja mälestussamba juures Riigid ei sünni nagu inimesed, aga nad on samamoodi seda kaitsetumad, mida nooremad nad on. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 100 aasta eest ei tähendanud, et kohe algas rahulik õnneaeg. Vaevalt oli vabariik välja kuulutatud, kui tuli asuda oma vabadust kaitsma ja lausa mitme vastase vastu. Äsja sündinud riigil ei ole ema ja isa, kes teda selle juures aitaks – ennast kaitsta tuleb ise. Kuulutati välja mobilisatsioon. Stiilinädala esimesel päeval kehastusid õpilased ja õpetajad nohikuteks. FOTO Monika Kaasik Pala Kooli meeskond õpigruppides arutlemas. FOTO Grete-Stina Haaristo Jaanuari kuu möödus Pala koolis rahulikus tempos, et pärast mõnusat jõuluvaheaega taaskord töörütm sisse saada. Et koolipäevad lustakamad oleksid, toimus 15.-19. jaanuaril stiilinädal. Õpilased ja õpetajad said end kehastada nohikuteks ja punkariteks, tulla kooli pidžaamades, otsida üles 80ndate kostüümid ning teha tagurpidipäeval kõike teistmoodi kui tavaliselt. Õpilastele käisid tunde ja loenguid andmas ka mitmed põnevad külalised. 8. jaanuaril Kevadekuulutaja Veebruar on veel talvekuu aga kevad polegi enam väga kaugel ja praegu on õige aeg köögiviljaseemnete varu üle vaadata. Magasiait on kevadeks valmis. Saadaval kõige menukamad sibula, paprika, tomati ja kurgiseemned. Esimesel veebruaril avasime edukalt koos Kirjanduselamuste kohvikuga näituse “Stimpank”. Kunstnik Konstantin Maltsev tutvustas meile, kuidas ta alustas ja mis moodi oma ideid realiseerib. Sügisel on ta taas meie näitusesaalis uute töödega ja korraldame Konstantini juhendamisel ka õpituba. Näitus-müük on üleval kuni 3. märtsini. Kindlasti kasutage seda ainulaadset võimalust ja tulge vaatama. Alates 4. märtsist saab nautida Virve Poomi näitus-müüki aiandusfotodest kogu Euroopas, “Värviline elu aias”. 10. veebruaril osalesime SaunafEST-il Mesi Tare kodumaja eestvedamisel. Kaubaga olime esindatud Mesi Tare kodumajas ja Nina puhkemajas. Võtame endiselt müüki käsitööd, eriti oodatud on EV 100 oli koolis veebikonstaabel Maarja Punak, kes vestles noortega internetiturvalisusest, tutvustas seadusandlust ning andis noortele ja õpetajatele nõu, kuhu probleemide korral pöörduda. 19. jaanuaril külastas kooli ka noorsoopolitseinik Stefani Korman, kes vestles õpilastega koolikiusamisest ja selle ennetamisest ning mida vägivalla korral ette võtta. 24. jaanuaril külastas kooli aga Pala Kooli edukas vilistlane Sander Sildver, kes vestles noortega teemal “Kuidas olla oma elu superstaar” ehk millist nõu annaks ta 15aastasele iseendale. 18. jaanuaril jätkusid koolis sügisel alguse saanud lastevanemate mõttetalgud. Sel korral panid lapsevanemad pead kokku, et üheskoos välja mõelda ja planeerida vahvaid üritusi kogu kooliperele. Aitäh, aktiivsetele lastevanematele kaasalöömast! Järgmised mõttetalgud toimuvad 8. mail. MONIKA KAASIK Pala Kooli huvijuht ja Pala noortejuht See tähendab, et kutsuti mehi Eesti kaitseväkke kodumaad kaitsma. Kuid esimese kutse peale tuli vähe mehi – inimesed olid sõdadest väsinud. Suurema osa sellest väest, kes kogunes, moodustasid Eesti ohvitserid ja vabatahtlikud, keda polnud kutsutudki – sest nad olid liiga noored ja neil ei olnud väljaõpet. Kuid neil oli kindel kaitsetahe. Need olid koolipoisid. Sel hetkel näitasid Eesti noored eeskuju suurtele meestele. Sest saadik hakkas vägi kasvama, suured mehed astusid poiste kõrvale, appi tuli ka sõpru teiste rahvaste seast. Vabadussõjast räägib Albert Kivikase romaan “Nimed marmortahvlil” ja Elmo Nüganeni sama pealkirjaga film. Selliseid marmortahvleid ja mälestusmärke, millega meenutatakse neid, kes sõjast tagasi ei tulnud, on Eestis mitmel pool. Neid hakati püstitama kohe pärast Vabadussõja lõppu. raames valminud rahvuslikes värvides või sümbolitega toodang, mis lähevad ka meie albumisse “Sada Eesti käsitööd”. Täname koostööpartnereid Mesi Tare kodumaja perenaist Herlingit ja Nina Puhkemaja peremeest Jürit, et te meid lahkelt vastu võtsite. Aitäh ka meie pikaajalisele vabatahtlikule abistajale Milvi Kuusikule. Soovime palju õnne kõigile Peipsiääre valla elanikele Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul. Hoidke ja väärtustage meie kauni kodumaa inimesi, loodust ja kultuuri. Magasiait avatud veebruaris endistel aegadel. Vabariigi sünnipäeva puhul oleme avatud 23. veebruar 9.00-16.00 24.-25. veebruar 10.00-16.00. Alates märtsist on lahtiolekuajad E-R 9.00-17.00 ja L, P 10.00-17.00. KARIN KRIISA Klienditeenindaja Magasiait OÜ Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel püstitati Eestis kokku 170 mälestusmärki. Neist elas Nõukogude okupatsiooni üle tervena vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki. Võõras võim ei tahtnud, et vallutatud rahval oleks silme ees mälestus vabadusest. Alatskivi mälestise kavandi valmistas kujur Voldemar Mellik. Mälestusmärk avati 26. augustil 1928 ja sellel on olnud keeruline saatus. See lõhuti Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal. Saksa okupatsiooni ajal toodi kuju tagasi ja 26. juulil 1942 toimus taasavamine. Mälestussammas kadus Nõukogude okupatsiooni ajal 1948. aastal. Seda asuti taastama juba enne Eesti taasiseseisvumist. Esmalt avati mälestussamba alus heledast metallist valmistatud Vabadusristi kujutisega, arvatavalt toimus see 24. veebruaril 1990. Tervikuna avati sammas 24. juunil 1991. Uue sõduri kuju valmistas sellele Endel Taniloo. Alatskivi mälestussammas on algse samba koopia. Mälestame meiegi neid, kes meie riigi vabaduse eest Vabadussõjas oma elu andsid. Tartu rahuleping allkirjastati Tartus 98 aastat tagasi. Eesti poolelt kirjutas alla Jaan Poska (Eesti Vabariigi Asutava Kogu liige) ning majas, kus see toimus, on nüüd Jaan Poska nimeline kool. Teine kord, kui Eesti oma vabaduse eest võitles, õnnestus see ilma verevalamiseta. Ja seda rahu võime mõttes tähistada iga päev. ERKI LARM FOTO Karin Kriisa Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor
Nr 2 (2) Veebruar 2018 Peipsiääre Teataja Peipsiääre mälumänguturniir alustas I vooruga Peipsiääre mälumängu I voor toimus pühapäeval 4. veebruaril Koosa rahvamajas. Traditsiooniliselt koostas küsimused ja viis mälumängu läbi Siim Avi. Seekordsest mälumängu I voorust võttis osa viis võistkonda. Suuremad punktid kogus ning võitis võistkond Pala, II koha saavutas Kusma team, III koht läks Paanikaosakonnale, kellele järgnesid Meoma koondis ning Melija. Võistlustel on kokku kolm vooru, millest üldarvestusse lähevad kaks parimat. Seega kõigil soovijatel on veel võimalus liituda, järgmine voor toimub vahemikus 26.02.-29.02. jälgige reklaami. PRIIT ALLIKIVI sporditööspetsialist Alatskivi Keskkooli segavõistkonnad saavutasid Mr. Pritt minikäsipallimängud koolis Tartumaa etapil kaksikvõidu Kolmapäeval 7. veebruaril 2018 toimus Tartu Ülikooli spordihoones Tartumaa etapp Mr. Pritt minikäsipallimängud koolis. Sel aastal toimub 1.-3. klasside tüdrukutele ja poistele Mr. Pritt minikäsipallimängud koolis võistlussari, kus koolide segavõistkonnad mängivad minikäsipalli. Tartumaa etapil mängis kokku neli koolide võistkonda. Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool oli esindatud kahe võistkonnaga. Alatskivi kooli I võistkond kogus kolme mänguga 2 võitu ja ühe kaotuse ning saavutas võistlustel II koha. Alatskivi kooli II võistkond suutis välja mängida samuti 2 võitu ja ühe kaotuse, kuid esikoha andis neile omavaheline mäng, kus II võistkond võitis I võistkonda 13:12. Tartumaa etapi esikoht tagas ka ühtlasi edasipääsu Mr. Pritt minikäsipallimängud koolis võistlussarja finaalturniirile. Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli 1.-3. klassi poiste ja tüdrukute segavõistkondades mängisid Alvar Must, Martin Nikitkin, Mairold Nikitkin, Kaur Kruusaauk, Alisa Kirnossenko, Ruudi Suursild, Kevin Laurisoo, Liisa Tollimägi, Kevin Punder, Kätriin Niinemägi, Miia Marii Kiisel, Kaspar Katsan, Robin Reimann ja Ranel Pärn. PRIIT ALLIKIVI sporditööspetsialist Alatskivi Maanaiste Seltsi üldkoosolek Alatskivi Maanaiste Seltsi üldkoosolek toimub 26. veebruaril 2018. a algusega kell 16.30 naisseltsi ruumides. Peale üldkoosolekut toimub EV 100 pidulik tähistamine algusega kella 18.00. Palun andke teada transpordivajadusest. Info on olemas naisseltsis, raamatukogus ja FB. Laine Knude tel. 55633756 Alatskivi Maanaiste Seltsi juhatus TULEVASED SPORDISÜNDMUSED 01.03.2018 kell 19.00 10.03.2018 kell 10.00 11.03.2018 kell 10.00 17.03.2018 kell 13.00 Peipsiääre mälumänguturniir II voor Koosa rahvamaja 40. Peipsi talimängud 2018 Pala staadion, kool Tablooturniir korvpallis Vara Kogukonnakeskus 17.03.2018 kell 11.00 Peipsiääre kabeturniir Vara Kogukonnakeskus Peipsiääre võrkpalliturniir harrastajatele Vara kogukonnakeskus 19.03.2018 kell 10.00 Mudilaste suur jalgpallipäev (5.-7.a) Koosa mängude maja 07.04.2018 kell 11.00 I Peipsiääre meistrivõistlused lauatennises 2018 Pala spordisaal Spordiklubi Juku noored käsipallurid. FOTO Priit Allikivi Spordiklubi Juku noored käsipallurid hoiavad Eesti meistrivõistluste II liigas liidrikohta 19.-21. jaanuar 2018 algasid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva spordiprogrammi kuuluva 2018 aasta Eesti meistrivõistlused käsipallis noormeeste D2 (2006 ja hiljem sündinud mängijad) vanuseklassis. Võistlustel osaleb 16 meeskonda, kes on jagatud kahte liigasse vastavalt Eesti karikavõistluste tulemustele. Kehras mängisid esiliiga ja Viimsis teise liiga meeskonnad, mõlemas liigas kokku 8 meeskonda. Alatskivi spordiklubi Juku võistkond osaleb teises liigas, koos HC Viimsi, Aruküla SK ning viie HC Tallinna võistkonnaga. Spordiklubi Juku käsipallivõistkond saavutas I etapil viis võitu HC Tallinn 6, HC Viimsi, HC Tallinn 5, HC Tallinn 2 ning HC Tallinn 4 eakaaslaste üle. Viigipunkt saadi HC Tallinn 3-ga mängides ning võistluste ainuke kaotus võeti vastu esimeses mängus Aruküla spordiklubi võistkonnalt. Alatskivi spordiklubi Juku võistkonnas mängisid Alvar Must, Uku Suursild, Mairold Nikitkin, Martin Nikitkin, Kaur Kruusaauk, Ranel Pärn, Anton Pašenkov, Venriko Vulf, Kristin Vagula, Ivan Artamonov, Kristjan Punder ja Kevin Soieva. Eesti meistrivõistluste teine etapp antud vanuseklassis mängitakse 11.-13. mai 2018 esiliiga Viljandi Spordikeskuses ja teine liiga Aruküla Põhikooli spordihoones. Lisainfo: www.handball.ee/ est/2018-EMV-PD2 PRIIT ALLIKIVI sporditööspetsialist Peipsiääre valla Alatskivi päästekomandos peeti sarikapidu Reedel, 26.01.2018 peeti Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus Alatskivi päästekomandos uute garaažibokside sarikapidu, millega tähistati hoone maksimumkõrguse saavutamist. Piduliku ürituse puhul võttis JB Ehituse OÜ katuseharjalt maha kuusepärja ja andis selle üle Riigi Kinnisvara ASi ehituse projektijuhile Urmas Vahile. Seejärel kostitas tellija pärast pärja mahavõtmist ehitajaid suupistete ja keelekastmega, et rahvapärimuse kohaselt luua head suhted majavaimuga ja tagada hoonele hea õnn. Planeeritult saavad Alatskivi päästekomando päästjad oma tehnika ümber kolida vanadest garaažiboksidest uutesse selle aasta jaanipäevaks. Hetkel tegutsev Alatskivi päästekomando on tänapäevastele nõuetele jalgu jäänud. Komando saab juurde kaks väga olulist ja kaasaegset garaažiboksi. Ühes hakkab olema põhiauto ja teises paakauto. Esimesse boksi tuleb juurde päästeautode sisepesula 5 FOTO Varmo Laumets ja teise boksi kanal väiksemate remonditööde tegemiseks ja autode tehnilise korrasoleku kontrollimiseks. Lisaks on autode taha planeeritud voolikute hoolduse ruum ning eraldi kompressori ja varustuse hoolduse ruum. Tööd on tellinud Riigi Kinnisvara AS ja töid teostab ehitusfirma JB Ehituse OÜ. Lugupidamisega VARMO LAUMETS Päästeameti Lõuna päästekeskuse Alatskivi päästekomando pealik mob: +372 503 8018 tel: +372 745 3784 Lossi 3 | 60201 Alatskivi | Eesti www.rescue.ee
6 Peipsiääre Teataja В ВОЛОСТНОМ УПРАВЛЕНИИ Заседание волостного управления 24.01.2018 г. • Выданы условия проектировки для составления проекта летнего дома по адресу Вестница 3, посёлок Варнья, волость Пейпсияэре. • Выданы следующие разрешения на строительство в волости Пейпсияэре: для расширения жилого дома по адресу ул. Кеваде 4, город Калласте; на постройку смотровой башни на участке ул. Ранна 22 в посёлке Колкья; для перестройки музея староверов по адресу ул. Ранна 17 в посёлке Колкья. • Согласовано закрепление права личного пользования в пользу OÜ Elektrilevi в связи с проектом прокладывания подземной линии кабеля 15 кВ на ул. Калмисту-теэ, проходящей от кадастрового участка № 58701:005:0005, расположенного на второстепенном шоссе Колкья-теэ № 22244, до кадастрового участка № 58701:005:0004, расположенного на второстепенном шоссе Алатскиви – Варнья № 22244. Проект осуществляется в общественных интересах. • Утверждён формат волостной газеты Пейпсияэре, формат и модули газетных полос, а также цены на использование газетной площади. • Заключён договор подряда с AS SEITUNG (рег.код 10244306) на печать и распространение волостной газеты Пейпсияэре в 2018 году. • Волостной старейшина Александр Широков назначен представителем волости Пейпсияэре в некоммерческих организациях: MTÜ Tartumaa Arendusselts (рег.код 80240283), MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (рег.код 80426233) и MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda (рег.код 80237791). • Заключён договор на обслуживание программы бухгалтерского учёта PМen с OÜ San Revilo (рег.код 10463577) сроком до 31.12.2018 г. • Некоммерческой организации MTÜ Alatskivi Looduskeskus (рег. код 80149288) выделено пособие в сумме 2 000 (две тысячи) евро для реализации проекта EU51371 «Создание аварийной лестницы в Центре природы Алатскиви», который реализуется в рамках программы Пейпсивеэре Фонда развития предпринимательства. • Молодёжному центру Алатскиви (рег.код 80165258) выделено пособие в сумме 2 600 (две тысячи шестьсот) евро для осуществления текущей деятельности, согласно программе развития волости Алатскиви. • Aкционерному обществу TREF Nord (рег.код 10217746) выдано согласие для ходатайства о специальном разрешении с целью восстановления пешеходного перехода и запруды, расположенных в посёлке Алатскиви, на дороге № 43 Аовере –Алатскиви – Омеду, волость Пейпсияэре, Тартуский уезд. Заседание волостного управления 31.01.2018 г. • Решено провести конкурс символики волости Пейпсияэре, образованной в результате слияния волостей Алатскиви, Пала, Пейпсияэре, Вара и города Калласте. Конкурс состоится в период с 5 февраля до 21 февраля 2018 г. • Определены адреса и целевое назначение кадастровых единиц, образуемых в результате раздела кадастровых единиц, находящихся в деревне Люмати и деревне Сабури, волость Пейпсияэре. • Не согласовано оставление в государственной собственности следующих земельных участков, так как волость Пейпсияэре собирается ходатайствовать об их передаче в муниципальную собственность с целью организации местной жизни: 1. незастроенный земельный участок площадью примерно 0,71 га в деревне Метсакиви, волость Пейпсияэре (предложение об определении границ № AT1701170008); 2. незастроенный земельный участок площадью примерно 0,42 га в деревне Метсакиви, волость Пейпсияэре (предложение об определении границ № AT1701170007); 3. незастроенный земельный участок площадью около 1,67 га в деревне Вара, в волость Пейпсияэре (предложение об определении границ № AT1710200003). • Решено ходатайствовать о получении в муниципальную собственность свободного от прочих ходатайств нереформированного земельного участка площадью около 2 130 м², расположенного между участком Пайсутагузе-теэ, о получении которого в муниципальную собственность также представлено ходатайство со стороны волости Пейпсияэре, и участков Сядеме (86101:003:0014), Оти (86101:003:0034) и Йыэяэре (86101:003:0013), а также о присвоении данным участкам адресов и целевого назначения. • Определён адрес и целевое назначение кадастровой единицы, образованной в результате объединения кадастровых единиц в деревне Саваствере, волость Пейпсияэре. • Выдано распоряжение об изменении следующих приказов волостного управления волости Вара: № 143 от 12 августа 2016 г., № 153 от 30 августа 2016 г. и № 154 от 30 августа 2016 г. ПЕЭТЕР КИУРУ Заместитель старейшины волости Пейпсияэре В волости Пейпсияэре приступил к работе новый участковый полицейский С начала этого года волостным участковым полицейским работает Вилле Ряник. Связаться с ним можно по телефону 5322 5124 или по электронной почте ville.ranik@politsei.ee. К округу Вилле Ряника относится вся территория волости Пейпсияэре, за исключением следующих деревень и прилегающих к ним окрестностей: Вара, Матьяма, Тяхемаа, Соокалдузе, Пыргу, Праага, Вялги, Этте и Мустаметса. Вышеназванные деревни включены в рабочий округ участкового полицейского Арго Ляэтса. Контактные данные Арго В ВОЛОСТНОМ СОВЕТЕ Заседание волостного совета Пейпсияэре состоялось 30 января в здании Молодёжного центра Кооса. Первым пунктом повестки дня было детальное обсуждение вопроса о вступлении волости Пейпсияэре в члены вновь создаваемого Союза самоуправлений Тартуского уезда (TOL, от эст. Tartumaa Omavalitsuste Liit). С содержательным докладом выступили Астрид Халлик и руководитель по развитию TOL Аннели Вызасте. По завершении докладов была возможность задать вопросы, после чего состоялась дискуссия, в ходе которой прозвучало мнение о том, что волость могла бы вступить в Союз самоуправлений, так как польза от членства и возможные дотации превысят сумму затрат на членские взносы. Окончательное решение о вступлении в TOL волостной совет примет на следующем заседании. Волостной старейшина Александр Широков дал развёрнутый ответ на запрос члена волостного совета Йозефа Вайнрауха о деятельности волостного управления с момента объединения самоуправлений. Было проделано много работы. Определена структура волости, почти все штатные должности укомплектованы. Некоторые конкурсы по подбору персонала ещё не завершены. Ведётся деятельность по запуску работы новой структуры и т. д. Волостной совет утвердил изменение состава волостного управления – Марьям Паап подала в отставку, новым членом волостного управления утвердили Хайбулу Зиркилова, мандат которого в волостном совете с этого момента приостановлен. В качестве замещающего члена совета избирательная комиссия оформила Кюллике Куузик. Её же избрали новым председателем хозяйственной комиссии. Заместителем председателя избран Тармо Лейни. По предложению нового председателя комиссии совет утвердил членами хозяйственной комиссии Рейго Пыдерсалу, Калмара Раудсеппа и Рауля Зиркеля. Состоялось обсуждение регламента работы волостного совета. Было достигнуто соглашение о том, что регламент нуждается в доработке; также посчитали разумным включение регламента в текст устава волости. Устав объединённой волости должен быть утверждён к середине апреля. Председатель социальной комиссии представил для утверждения два проекта. Утвердили порядок начисления и выплаты социальных пособий, а также размер оплачиваемой родителями части расходов на ребёнка в дошкольных муниципальных детских учреждениях в сумме 10 евро в месяц на ребенка. По предложению председателя комиссии по образованию утвердили представителей волости в попечительские советы общеобразовательных учреждений: • представитель волостного совета в попечительском совете основной школы Вара – Кайса Эденберг; • представитель волостного совета в попечительском совете детского сада-основной школы Калласте – Кюлли Муст; • представитель волостного совета в попечительском совете детского сада-основной школы Колкья – Кюлли Муст; • представитель волостного совета в попечительском совете Алатскивиской средней школы им. Юхана Лийва – Грете-Стина Хааристо; • представитель волостного совета в попечительском совете школы искусств Алатскиви – Грете-Стина Хааристо; • представитель волостного совета в попечительском совете Палаской школы им. Анны Хаава – Ромет Виллемсон. По предложению председателя комиссии по образованию новым членом комиссии утвердили Пилле Лилле (заведующую отделом образования и культуры волости Пейпсияэре), так как мандат Елены Лавровой в волостном совете приостановлен на основании её заявления. Елену Лаврову заменит в волостном совете Лидия Опикова. Совет утвердил сферу ответственности постоянных комиссий. Совет утвердил порядок использования служебных автомобилей для рабочих поездок. Утверждён размер волостного самофинансирования для двух проектов: 1. развитие туристического региона трёх культур «Луковый путь» – в размере 165 000 евро; 2. строительство велопешеходной дорожки от Вара до Варамыйза – в размере 56 546 евро. Утвердили детальную планировку рекреационной зоны Колкья. Цель детальной планировки – создание зоны, привлекательной для отдыха, развлечений, занятия спортом и проведения культурных мероприятий. Согласно проекту на территории рекреационной зоны появится центр отдыха (гостиница и спа-центр), а также спортивные площадки, пляж, парковка, туристические тропы и стапель для лодок. Внесён ряд изменений и дополнений в устав целевого учреждения Патронажный центр Пейпсивеэре. ЯАКО ЛИНДМЯЭ Председатель волостного совета Пейпсияэре О безопасности движения зимой должен заботиться каждый водитель Начавшийся год не был для участников дорожного движения безоблачным. Январь и начало февраля омрачились большим количеством дорожных происшествий и человеческих жертв. Долгожданная зима и сопутствующие ей более сложные дорожные условия затруднили движение повсюду, но особенно – на дорогах за пределами населённых пунктов. Тем не менее в манере езды даже опытных участников движения просматривается несоответствие выбранного стиля вождения особенностям зимнего сезона. Зимние условия налагают большую ответственность не только на фирмы, обслуживающие дороги, но и на самих водителей. В Законе о дорожном движении зафиксировано общее требование, согласно которому каждый участник движе- ния обязан в своём поведении воз- держиваться от любых действий, которые могут вызвать опасность для людей, имущества или окружающей среды. Проще говоря, это означает, что действия одного участника движения могут влиять и на остальных. Забота и внимание в дорожном движении – это ключевые понятия, помогающие вернуться домой в целости и сохранности. Движение на предельной скорости не является основным правом Наверное, каждый из нас встреостались прежними: телефон 5330 7105, адрес электронной почты argo.laats@politsei.ee. Помимо участкового полицейского в волости работает и полицейский по делам молодёжи – Кирсика Йыкс, которая занимается делами несовершеннолетних. С ней можно связаться по телефону 5300 7283 или по электронной почте kirsika. joks@politsei.ee. В случае чрезвычайных происшествий, требующих незамедлительного вмешательства полиции, следует звонить на короткий номер экстренной помощи 112. чал на заметаемой снегом дороге, в условиях плохой видимости, такого водителя, который непременно должен обогнать чуть медленнее движущийся автомобиль. И это несмотря на плохую видимость, возможное падение на дорогу деревьев, крутые повороты, обледенение дорожного покрытия или запрещение на обгон. При ухудшении условий движения не нужно, стиснув зубы, стараться двигаться на предельной скорости и считать её основным правом участника движения. Это – возможность, а не обязанность! Упрямо двигаясь с предельной скоростью по скользкому шоссе, вместо ожидаемой экономии времени можно достичь обратного результата. Простой математический расчёт показывает, что для прохождения десяти километров со скоростью 90 км/ч водителю потребуется 6 минут и 40 секунд. Для прохождения такой же дистанции со скоростью 75 км/ч потребуется 8 минут. Разница – одна минута и двадцать секунд. Несопоставимая с ценой жизни экономия. Обязательные приёмы зимнего вождения Правильно оценивающий своё умение и возможности водитель не станет ради минутной экономии подвергать опасности себя и других. Заботливый водитель выберет для движения в тяжёлых Новая веб-страница волости Пейпсияэре Сообщаем, что запущена новая домашняя страница волости Пейпсияэре: https://peipsivald.ee/ На веб-странице публикуется и регулярно обновляется общая информация о волости, а также сведения о работе муниципалитета, в том числе о принимаемых решениях, имеющих важное значение для жителей волости. Для совершения операций, а также за помощью и советом можно обращаться по привычным контактам. Во время переходного периода будут функционировать прежние домашние страницы и регистры документов самоуправлений, где можно ознакомиться с правовыми актами прошлого года. В связи с этим просим жителей волости набраться терпения и отнестись с пониманием к возможным неудобствам переходного периода. ВИКТОРИЯ АРРО Инфоспециалист волости Пейпсияэре условиях подходящую скорость, найдёт подходящий для обгона участок дороги, будет соблюдать такую дистанцию с движущимся впереди транспортным средством, которая позволит в случае опасной ситуации избежать столкновения при торможении. Начиная движение, попробуйте притормозить, чтобы получить объективное представление о состоянии дорожного покрытия. Это поможет лучше понять, каким может стать тормозной путь. При движении в тяжёлых условиях водитель должен позаботиться и о том, как сделать свой автомобиль более заметным. Для этого вместо габаритных огней рекомендуется включить фары ближнего света, а также очистить автомобиль от снега. Безопасность дорожного движения – дело всех участников движения В то время, когда снег и скользкая дорога вызывают замешательство среди обычных водителей, для владельцев снегоходов наступает радостное время. Наконец-то можно вывезти свои вездеходы из гаражей и насладиться зимними удовольствиями. В Причудье можно увидеть движущиеся по дороге снегоходы, «каракатицы» и квадроциклы, водителей которых также касаются требования безопасности и Закона о дорожном движении. Моторизированный снегоход является вездеходом и должен быть занесён в регистр. Водитель снегохода обязан быть трезвым, иметь водительские права и во время движения на снегоходе использовать защитный шлем. При езде на снегоходе человека не защищает никакая броня, так что нельзя отказываться от использования шлема. Нелишним будет напомнить водителям снегоходов и о том, что езда на снегоходе разрешена исключительно в отведённых для этого местах и не должна наносить вред владельцу данного участка (фермер точно не обрадуется, если кто-то проедет на снегоходе по его озимым посевам). При движении по заснеженной местности следует учитывать, что под слоем снега могут быть камни или пни, наезд на которые может закончиться вылетом из седла снегохода и, возможно, несчастным случаем. При пересечении замёрзших водоёмов и при езде по ним нужно сначала убедиться в толщине льда и его прочности и лишь затем начинать езду. У небрежности могут быть очень печальные последствия. Поскольку снегоход является вездеходом, необходимо учитывать конкретные требования, касающиеся управления такого рода транспортным средством. Закон о дорожном движении говорит, что на снегоходе или вездеходе можно передвигаться или парковать его на чужом земельном участке только с разрешения собственника или владельца земли. В прибрежной зоне можно передвигаться или парковаться на вездеходе с учётом требований Закона о защите природы. На вездеходе нельзя передвигаться по автомобильным дорогам, за исключением трёх случаев: движение разрешено в местах, предназначенных для пересечения рек, дорог и прочих препятствий; по покрытой снегом дороге, которая временно является непроходимой для обычного автомототранспорта, а также по дороге, движение по которой на вездеходе разрешено соответствующим знаком. На снегоходе можно пересекать дорогу при условии достаточной видимости в обе стороны и отсутствии опасности для участников движения. Самое главное – усвоить, что алкоголь и вождение несовместимы. Не важно, передвигаетесь ли Вы на автомобиле или вездеходе, по дороге, пересечённой местности, по полю, льду или в лесу. Употребление алкоголя серьёзно снижает способность реагировать на происходящее вокруг, вождение в нетрезвом состоянии непростительно и может повлечь за собой необра- тимые последствия. ВИЛЛЕ РЯНИК Участковый полицейский волости Пейпсияэре Nr 2 (2) Veebruar 2018
Nr 2 (2) Veebruar 2018 Peipsiääre Teataja KULTUURISÜNDMUSED PEIPSIÄÄRE VALLAS VEEBRUAR •R, 23. veebruaril kell 10.00 EV100 aktus-kontsert Alatskivi Keskkoolis. Esinevad Alatskivi Keskkooli, Alatskivi Kunstide Kooli ja Kolkja Põhikooli õpilased. •R, 23. veebruaril Vabadussõjas võidelnute mälestushetk kell 10.30 Vara kalmistul, kell 11.30 Alatskivi kalmistul ja kell 12.30 Kodavere kalmistul. •R, 23. veebruaril kell 15.00 EV100 raames Peipsiääre vallavanema ja vallavolikogu esimehe pidulik vastuvõtt kutsetega külalistele Alatskivi lossis. •R, 23. veebruaril kell 19.00 palju vahvust ja vaimuvara ka» Pala kultuurimajas. •R, 23. veebruaril kell 19.00 EV100 kontsert «See maa, kus EV100 sünnipäevaõhtu «Eesti tuleb külla» Alatskivi lossis. •R, 23. veebruaril kell 18.00 Muusika Kuulamise Klubi Alatskivi noortekeskuses. •L, 24. veebruaril algusega kell 9.00 Karakatitsa 2018 Kallastel. MÄRTS •R, 2. märtsil kinopäev Alatskivi lossikinos: kell 10.00 ja 16.30 fantaasiarikas perefilm „Trolli lood. Kodu, kallis kodu“ kell 14.00 ja 19.00 „Klassikokkutulek 2“ •N, 8. märtsil kell 18.00 külakeskuses. •R, 9. märtsil kell 20.00 kultuurimajas. •L, 10. märtsil kell 12.00 rahvamajas. •K, 14. märtsil kell 9.00 naistepäevapidu Kokora naistepäeva tantsuõhtu Pala kontsert segaansamblilt «Helisev Horoskoop» ja Vara Maanaiste Seltsi 90. sünnipäeva ja naistepäeva tähistamine Vara kogukonnakeskuses. •L, 10. märtsil kell 19.00 Lepaga ja kunstnik Kadri Ilvesega Alatskivi Keskkoolis. •K, 21. märtsil kell 19.00 Alatskivi noortekeskuses. •L, 31. märtsil kell 15.00 Siberimaal» Pala kultuurimajas. naistepäeva retrodisko Koosa kohtumine lastekirjanik Kadri etendus «Positiivseks 60 minutiga» Alatskivi lossis. •R, 30. märtsil kell 18.00 Muusika Kuulamise Klubi EV100 raames etendus «Maria PALA KANDI SÖÄGILAVVA PÄÄV TOIMUB 14. JUULIL 2018! Tunnuslause: „Võib luuslanki lüia ja juttu tõõgata, õles aenult mes piäle rüübätä“ (autor Eevi Treial). Kui oled huvitatud 14. juulil kohviku pidamisest ja valmis vastu võtma külalisi, neile suupistete kõrvale ka väikest meelteliitmist ehk programmi pakkuma (töötuba, muusika, tants, kasvõi mustkunst ja kaarditrikid, võistlused jne jne – võimalused on piiramatud) ja seda kõike oma vastutusel, siis registreeru Pala kultuurimajas Margitile: margit@pala.ee, 510 7867, 773 4689 või Facebook Pala kultuurimaja sõnumites: 1. nimi (tel.nr, meiliaadress) 2. täpne asukoht kaardistamiseks 3. programm KA SEL AASTAL TULEMAS PALA KANDI SÖÄGILAVVA PÄÄV! Hea Pala, Ranna, Nõva, Assikvere, Kodavere inimene! Eelmisel suvel algatas grupp julgeid vahva ettevõtmise – kohvikute päeva ehk kodavere keeli SÖÄGILAVVA PÄÄVA - oma valla ja piirkonna tutvustamiseks. 25. jaanuari õhtul sai Pala kultuurimajas ümmarguse laua taga kokku toimkond ning leidsime koos, et julgeme ja tahame jätkata. 7 Teade detailplaneeringu algatamisest Peipsiääre vallavolikogu 30. novembri 2017. a otsusega nr 22 on algatatud Alatskivi alevikus Päiksi tee 2c (kat.tunnus 12601:001:0245) katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneering hõlmab Päiksi tee 2c katastriüksust ning lähiala ja planeeritava ala suurus on 3271 m². Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevate ehiti ste rekonstrueerimine, tehnovõrkude ja -rajati ste ning kinnistule juurdepääsutee asukoha määramine. Koostatava detailplaneeringu lahendus ei mõjuta oluliselt keskkonnaseisundit, millest juhtuvalt puudub vajadus keskkonnamõjude strateegilise aruande koostamiseks (KSH). Detailplaneering ei muuda Alatskivi vallavolikogu 20.12.2007 määrusega nr 19 kehtestatud Alatskivi valla üldplaneeringut. Teade detailplaneeringu kehtestamisest Peipsiääre vallavolikogu 30. jaanuari 2018. a otsusega nr 9 on kehtestatud Kolkja alevikus Puhkeala (kat.tunnus 58701:002:0090) katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneering hõlmab Puhkeala katastriüksust, kogupindala 4,8 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on ala kujundamine atrakti ivseks puhkuse, meelelahutuse, spordiharrastuse ja kultuuri läbiviimise kohaks. Planeerides alale puhkekeskuse (spa hotelli), spordiplatsid, supluskoha, puhkekohad, parkla (sh autokaravani parkla) matkaraja ja paati de vettelaskmise koha rajamise. Kehtestatud detailplaneeringu lahendus ei mõjuta oluliselt keskkonnaseisundit, millest lähtuvalt puudus vajadus keskkonnamõjude strateegilise aruande koostamiseks (KSH). Detailplaneering ei muuda Peipsiääre vallavolikogu 10.02.2009 määrusega nr 1 kehtestatud Peipsiääre valla üldplaneeringut. LUMETÕRJE PEIPSIÄÄRE VALLAS ALATSKIVI Alatskivi alevik, Alasoo, Kuningvere, Kõdesi, Nina, Peatskivi, Päiksi, Rootsiküla, Savastvere, – töid teostab FIE Enn Lõhmus, tel 506 1779 Haapsipea, Linaleo, Passi, Ronisoo, Torila, Tõruvere, Väljaküla – töid teostab Friendsland OÜ, esindaja Jaan Soieva, tel 523 8091 Kesklahe, Kokora, Lahe, Lahepera, Naelavere, Orgemäe, Padakõrve, Pusi, Pärsikivi, Riidma, Rupsi, Saburi, Savimetsa, Sudemäe, Toruküla, Virtsu – töid teostab Friendsland OÜ, esindaja Jaan Soieva, tel 523 8091 VARA Välgi piirkond – töid teostab Andres Tarto, tel 515 9294 Vara piirkonnas – töid teostab Paul Riispere, tel 521 5003 Koosa piirkonnas – töid teostab Raido Tamm, tel 513 8927 PALA Assikvere (Assikvere-Haavakivi-Kirtsi) piirkond – töid teostab Palmet OÜ, tel 5564 0485 Pala (Pala-Nõva) piirkond – töid teostab Mandlisalu OÜ, tel 515 9294 Ranna (Sääritsa-Piibumäe-Kodavere) piirkond – töid teostab AT Maagrupp OÜ, tel 521 7945 PEIPSIÄÄRE Peipsiääre piirkond – töid teostab KIRILTRANS OÜ, tel 529 2594 Vilunud koolitaja. Positiivseks 60 minutiga Etenduses Positiivseks 60 minutiga tulevad lavale viis väga erineva tausta ja elukogemusega inimest, kes tahavad teada, mil määral saab positiivset mõtlemisviisi omandada. Koolitaja, kes peaks neisse positiivsust süstima, ei suuda vaatamata oma kätteõpitud naeratusele ja laseme-vabaks-harjutustele ka ise kogu aeg plusslainel püsida. Mis nendega hakkab juhtuma. Kuidas kõik lõpeb? Lihtne see ei saa kellelegi olema. Näidendi autor Signe Heiberg ütles, et on oma ajakirjanikutöös sageli kokku puutunud inimestega, kes on omadega puntras ja otsivad viisi, kuidas halvast seisust välja tulla. Neile on suunatud kõikvõimalikud koolitused, mis lubavad kiireid imelisi muutusi. See inspireeriski kirjutama näidendit just huumorivõtmes. Lavale tulevad Tartu Vilde teatri ja Tartu Üliõpilasteatri näitlejad Anne- Mai Tevahi, Peeter Piiri, Katrin Kivi, Ülle Sillamäe, Claus Mootse ja Tiina Tasa. Etenduse lavastas Janno Puusepp. Etenduse teatriblogi bonaverbum.wordpress.com. KALLASTE Kallaste linn – töid teostab kommunaalteenistus, tel 5562 7116
8 Peipsiääre Teataja Nr 2 (2) Veebruar 2018 EV 100 ÕPPEREIS ERM-i näitustele (giidituur) Pühapäeval, 18. märtsil Väljasõit Palalt kell 11 • Külatänavalt punasele vaibale • Rahvarõivas on normaalne igal aastaajal Pilet: 6.-/3.Lisandub sõit ja giiditasu (grupis jagamisele). Registreerumine: margit@pala.ee; 510 7867, 7734689 või FB Pala kultuurimaja sõnumina. Korstnapühkija MARKO MESI puhastab Teie kodu korstnad ja küttekolded. Vajadusel küttekollete remont ja puhastusluukide vahetamine. Tel 5805 0201 E-post: info@korstnapuhkimine.ee PEIPSIÄÄRE VALD MÄLESTAB JAANUAR / VEEBRUAR 2018 ARMILDE- LEONTINE KOORT 13.11.1918 - 12.01.2018 TIIU MÜÜRSEPP MARIA VERKINA ELGA KUUSIK JOHANNES KESPERI MEELIS HANSMAN EINO ROOS SILVIA JÄRVET LUULE VARES KALMER KARV 10.08.1944 - 29.01.2018 02.08.1928 - 29.01.2018 05.01.1933 - 01.02.2018 11.01.1931 - 02.02.2018 25.07.1981 - 05.02.2018 14.04.1928 - 08.02.2018 19.07.1928 - 09.02.2018 26.02.1923 - 11.02.2018 05.02.1977 - 12.02.2018
1 Publizr