4 Peipsiääre Teataja Õppijakeskne õpe Anna Haava nimelises Pala Koolis Jaanuariga lõppes Pala Koolis oktoobris alguse saanud õpiüritus “Õppijakeskne õpe Anna Haava nimelises Pala Koolis”. Projekti raames tutvusid õpetajad lähemalt muutuva õpikäsituse printsiipidega ning keskendusid õppijakesksele õppele. Läbi õpiringide, õpipartnerite süsteemi, reflekteerimise ja üksteise nõustamise ning tunnivaatluste arendati koolis ühise õppimise kultuuri. Projekt sai rahastust Euroopa Sotsiaalfondist läbi SA Innove programmi “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” tegevuse “Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine” raames. GRETE-STINA HAARISTO Anna Haava nim. Pala Kooli direktor JAANUARI koolikroonika Nr 2 (2) Veebruar 2018 Kõne Vabadussõja mälestussamba juures Riigid ei sünni nagu inimesed, aga nad on samamoodi seda kaitsetumad, mida nooremad nad on. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 100 aasta eest ei tähendanud, et kohe algas rahulik õnneaeg. Vaevalt oli vabariik välja kuulutatud, kui tuli asuda oma vabadust kaitsma ja lausa mitme vastase vastu. Äsja sündinud riigil ei ole ema ja isa, kes teda selle juures aitaks – ennast kaitsta tuleb ise. Kuulutati välja mobilisatsioon. Stiilinädala esimesel päeval kehastusid õpilased ja õpetajad nohikuteks. FOTO Monika Kaasik Pala Kooli meeskond õpigruppides arutlemas. FOTO Grete-Stina Haaristo Jaanuari kuu möödus Pala koolis rahulikus tempos, et pärast mõnusat jõuluvaheaega taaskord töörütm sisse saada. Et koolipäevad lustakamad oleksid, toimus 15.-19. jaanuaril stiilinädal. Õpilased ja õpetajad said end kehastada nohikuteks ja punkariteks, tulla kooli pidžaamades, otsida üles 80ndate kostüümid ning teha tagurpidipäeval kõike teistmoodi kui tavaliselt. Õpilastele käisid tunde ja loenguid andmas ka mitmed põnevad külalised. 8. jaanuaril Kevadekuulutaja Veebruar on veel talvekuu aga kevad polegi enam väga kaugel ja praegu on õige aeg köögiviljaseemnete varu üle vaadata. Magasiait on kevadeks valmis. Saadaval kõige menukamad sibula, paprika, tomati ja kurgiseemned. Esimesel veebruaril avasime edukalt koos Kirjanduselamuste kohvikuga näituse “Stimpank”. Kunstnik Konstantin Maltsev tutvustas meile, kuidas ta alustas ja mis moodi oma ideid realiseerib. Sügisel on ta taas meie näitusesaalis uute töödega ja korraldame Konstantini juhendamisel ka õpituba. Näitus-müük on üleval kuni 3. märtsini. Kindlasti kasutage seda ainulaadset võimalust ja tulge vaatama. Alates 4. märtsist saab nautida Virve Poomi näitus-müüki aiandusfotodest kogu Euroopas, “Värviline elu aias”. 10. veebruaril osalesime SaunafEST-il Mesi Tare kodumaja eestvedamisel. Kaubaga olime esindatud Mesi Tare kodumajas ja Nina puhkemajas. Võtame endiselt müüki käsitööd, eriti oodatud on EV 100 oli koolis veebikonstaabel Maarja Punak, kes vestles noortega internetiturvalisusest, tutvustas seadusandlust ning andis noortele ja õpetajatele nõu, kuhu probleemide korral pöörduda. 19. jaanuaril külastas kooli ka noorsoopolitseinik Stefani Korman, kes vestles õpilastega koolikiusamisest ja selle ennetamisest ning mida vägivalla korral ette võtta. 24. jaanuaril külastas kooli aga Pala Kooli edukas vilistlane Sander Sildver, kes vestles noortega teemal “Kuidas olla oma elu superstaar” ehk millist nõu annaks ta 15aastasele iseendale. 18. jaanuaril jätkusid koolis sügisel alguse saanud lastevanemate mõttetalgud. Sel korral panid lapsevanemad pead kokku, et üheskoos välja mõelda ja planeerida vahvaid üritusi kogu kooliperele. Aitäh, aktiivsetele lastevanematele kaasalöömast! Järgmised mõttetalgud toimuvad 8. mail. MONIKA KAASIK Pala Kooli huvijuht ja Pala noortejuht See tähendab, et kutsuti mehi Eesti kaitseväkke kodumaad kaitsma. Kuid esimese kutse peale tuli vähe mehi – inimesed olid sõdadest väsinud. Suurema osa sellest väest, kes kogunes, moodustasid Eesti ohvitserid ja vabatahtlikud, keda polnud kutsutudki – sest nad olid liiga noored ja neil ei olnud väljaõpet. Kuid neil oli kindel kaitsetahe. Need olid koolipoisid. Sel hetkel näitasid Eesti noored eeskuju suurtele meestele. Sest saadik hakkas vägi kasvama, suured mehed astusid poiste kõrvale, appi tuli ka sõpru teiste rahvaste seast. Vabadussõjast räägib Albert Kivikase romaan “Nimed marmortahvlil” ja Elmo Nüganeni sama pealkirjaga film. Selliseid marmortahvleid ja mälestusmärke, millega meenutatakse neid, kes sõjast tagasi ei tulnud, on Eestis mitmel pool. Neid hakati püstitama kohe pärast Vabadussõja lõppu. raames valminud rahvuslikes värvides või sümbolitega toodang, mis lähevad ka meie albumisse “Sada Eesti käsitööd”. Täname koostööpartnereid Mesi Tare kodumaja perenaist Herlingit ja Nina Puhkemaja peremeest Jürit, et te meid lahkelt vastu võtsite. Aitäh ka meie pikaajalisele vabatahtlikule abistajale Milvi Kuusikule. Soovime palju õnne kõigile Peipsiääre valla elanikele Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul. Hoidke ja väärtustage meie kauni kodumaa inimesi, loodust ja kultuuri. Magasiait avatud veebruaris endistel aegadel. Vabariigi sünnipäeva puhul oleme avatud 23. veebruar 9.00-16.00 24.-25. veebruar 10.00-16.00. Alates märtsist on lahtiolekuajad E-R 9.00-17.00 ja L, P 10.00-17.00. KARIN KRIISA Klienditeenindaja Magasiait OÜ Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel püstitati Eestis kokku 170 mälestusmärki. Neist elas Nõukogude okupatsiooni üle tervena vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki. Võõras võim ei tahtnud, et vallutatud rahval oleks silme ees mälestus vabadusest. Alatskivi mälestise kavandi valmistas kujur Voldemar Mellik. Mälestusmärk avati 26. augustil 1928 ja sellel on olnud keeruline saatus. See lõhuti Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal. Saksa okupatsiooni ajal toodi kuju tagasi ja 26. juulil 1942 toimus taasavamine. Mälestussammas kadus Nõukogude okupatsiooni ajal 1948. aastal. Seda asuti taastama juba enne Eesti taasiseseisvumist. Esmalt avati mälestussamba alus heledast metallist valmistatud Vabadusristi kujutisega, arvatavalt toimus see 24. veebruaril 1990. Tervikuna avati sammas 24. juunil 1991. Uue sõduri kuju valmistas sellele Endel Taniloo. Alatskivi mälestussammas on algse samba koopia. Mälestame meiegi neid, kes meie riigi vabaduse eest Vabadussõjas oma elu andsid. Tartu rahuleping allkirjastati Tartus 98 aastat tagasi. Eesti poolelt kirjutas alla Jaan Poska (Eesti Vabariigi Asutava Kogu liige) ning majas, kus see toimus, on nüüd Jaan Poska nimeline kool. Teine kord, kui Eesti oma vabaduse eest võitles, õnnestus see ilma verevalamiseta. Ja seda rahu võime mõttes tähistada iga päev. ERKI LARM FOTO Karin Kriisa Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor
5 Publizr Home