NR 2 (2) VEEBRUAR 2018 Alatskivi kooliõpilased mälestasid Vabadussõjas langenuid Tartu rahulepingu aastapäeval, 2. veebruaril kogunesid Alatskivi kooli 5.-12. klasside õpilased ja õpetajad kooli ees, et ühiselt minna Vabadussõja mälestussamba juurde. Direktor Erki Larm ja 9. klassi õpilane Paap-Pärtel Sepp, kes oli koos Joosep Annastiga koostanud ülevaate Vabadussõja käigust, pidasid mälestussamba juures kõne. Alatskivi kooliõpilased asetasid samba jalamile pärja Vabadussõjas langenute auks. Pärja valmistasid 8. klassi õpilased Karolina Aria, Rita Kirnossenko, Viktoria Luptova ja Sigrit Piiber. Suur tänu kooliõpilastele ja kõigile teistele, kes kaasa aitasid! ERKI LARM Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor Raatvere küla kingitus meie riigi 100. sünnipäevaks Raatvere Küla Seltsing korraldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks Ranna rahvamajas 25. mail 2018. a koosolemise, kus meenutame kunstnik Eduard Mässo elu kunstnikuna ja vabaduse toojana ning tutvustame väikeste näituste näol ka kahte praegusaja maalijat, kes pärit samast külast. Ikka pean alustama sellest, et väsimatu õhutaja (sellega on ta isegi nõus!) Elle Pintson on ammu teinud ettepaneku, et meie küla kunstnikke võiks kuidagi üheskoos meenutada. Seda enam, et ühte neist, Eduard Mässot, võib ju pidada juba klassikuks, sest ta lõpetas oma maise teekonna 1947. aastal 54aastasena. Ta lõpetas tunnustatud maalikoolid, jõudis omajagu maalida, kusjuures praegugi võib tema maale oksjonitelt osta. Kuupäeva on Elle ka osanud sobivalt paika panna, sest just sel päeval möödub kunstniku sünnist 125 aastat ja samal päeval, aasta varem (1892), avati Raatvere koolimaja. Endale oli avastus, et naabermaja peremehel Udo Jõgil oma raamatus «Nemad vabastasid isamaa» on õnnestunud arhiivist leida ja raamatus esitada Eduard Mässo enda poolt kirja pandud mälestused pealkirjade all «Minu tegevus Eesti Valitsuse emissarina Peipsi rajoonis detsembris 1918» ja «Dessant Port-Kundasse». Need on haaravad, üksikasjalised kirjeldused tookordsetest dramaatilistest sündmustest. Nende all seisavad aastad 1937 ja 1938, tõenäoselt oli ta ikka märkmeid teinud reaalajas, sest paarikümne aastaga võib mälust liialt kaotsi minna. Kuigi olin Udo raamatu esitluselgi, ei tutvunud ma raamatuga korralikult, sest sõja teema pole mind lugema ahvatlenud. Et aga tegemist on lähedal elanud teatud inimestega, kelle järglasi minagi osaliselt tunnen, siis on ju huvitav! Ja tegevuski arenes siinsamas! Esimeses kirjatükis tegi Eduard Mässo sarkastiliselt üldistavaid ja tuttavalikke järeldusi, tsiteerin: «Samad Ranna valla maainimesed ja enamlaste käsilased, kes mind käisid kirumas, laitmas ning õudusjutte levitamas, said hiljem Ranna mõisast maad ja neist said enesega rahulolevad Eesti Vabariigi kodanikud». Nimesid ei ole seal kirjas... Eduard Mässo elutee on olnud kirev: lõpetas Tartus Aleksandri kooli ja asus õppima Peterburi Keiserliku Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli, uhke nimi! Töötas kiriku maalijana Moskvas, õpetajana Rannas, oli vabatahtlik vabadussõjas miiniristlejal Lennuk, õppis Pallases, oli ka Tartu Kunstide Edendamise Seltsi esimees, sõja ajal jõudis elada Raatveres venna juures, isamajas.... Eduard Mässo maal aastast 1943. Põnev fakt on, et kunstniku lapselaps Edward Masso valiti just Eesti suursaadikuks USA-st, nagu omal ajal Miliza Korjuse tütar Melissa Wels oli. Alates 1992. aastast alates lugedes olevat ta siin juba kümnes USA suursaadik, kes juurte poolest on eestlane, kuigi sündis Ameerikas. Seni on ta olnud 32 aastat mereväeteenistuses, olles ühe autasu saanud ka 2001. aasta terrorirünnaku ajal tegutsemise eest. Vastne suursaadik külastas koos perega ka siinseid paiku suguvõsa 300. aastapäeval 1998. aastal. Eduard Mässo maalid on paljude kohalikegi kodudes siiani. Kõige soovitumad olid pildid kodudest ja Rannamõisa tammest. Tamme maaliga juhtunud nii, et perenaine andnud selle oma sugulasele, kuigi oli kahju. Aga see jäi seetõttu alles, sest teised maalid, mis olid kodus, põlesid ära koos majaga... Loodame, et ka noorem põlvkond, Ingmar Jõgi ja Siiri Jüris osalevad üritusel ja toovad näha oma töid. Palume kõiki osalema ja võtma kaasa Eduard Mässo töid; ja kes veel mäletab, siis elavaid mälestusi temast. EHA NÕMM Raatvere Seltsingu nimel Alatskivi paisjärve paisu ja jalakäijate ülepääsu taastamine Anname teada, et AS TREF Nord alustab alates 12.02.2018 Alatskivi veepaisu ja jalakäijate silla taastamistöödega. Tööde käigus alandatakse veetaset kuni 2 meetrit – kõrgusmärgini +32,40. Seoses vee alandamisega on Alatskivi paisjärve jääle minek ohtlik ja seetõttu keelatud. Küsimuste korral palume pöörduda objektijuhi, Aleksandr Olõkaineni poole (Tel. 511 8467, e-post: aleksandr.olokainen@ trefnord.ee). Töid teostab FOTO Reet Kruup TASUTA
2 Publizr Home