2 Peipsiääre Teataja VALLAVOLIKOGUS Peipsiääre vallavolikogu istung toimus 30. jaanuaril Koosa Noorteklubi ruumides. Esimeses päevakorrapunktis käsitleti põhjalikult Peipsiääre valla osalemist taasloodavas Tartumaa Omavalitsuste Liidus (TOL). Sisuka ettekandega esinesid TOLi arendusjuht Annely Võsaste ja Astrid Hallik. Ettekannetele järgnes küsimuste-vastuste voor ning diskussioon, mille tulemusel jäi kõlama seisukoht, et vald võiks astuda TOL-i liikmeks, sest sealt saadav kasu ja toetus kaalub üle liikmelisusele tehtavad kulutused. Lõplikult otsustab volikogu valla astumise TOL-i järgmisel volikogu istungil. Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov andis põhjaliku vastuse volikogu liikme Jozsef Weinrauchi järelpärimisele vallavalitsuse poolt täidetud ülesannete kohta alates omavalitsuste liitumisest. Tööd on tehtud palju. Valla struktuur on paigas ning kohad teenistujatega enam-vähem täidetud. Mõned konkursid veel käivad. Tegeletakse struktuuri käivitamisega jne. Volikogu kinnitas vallavalitsuse koosseisu muudatuse – tagasi astus Marjam Paap ning uueks liikmeks kinnitati Haibula Zirkilov. Viimatinimetatu volitused volikogu liikmena peatusid ning volikogu asendusliikmeks vormistas valimiskomisjon Küllike Kuusiku. Küllike Kuusik valiti ka uueks majanduskomisjoni esimeheks. Aseesimeheks valiti Tarmo Leini. Majanduskomisjoni liikmeteks kinnitas volikogu vastvalitud komisjoni esimehe ettepanekul Reigo Peipsiääre vallas tegutseb uus piirkonnapolitseinik Selle aasta algusest on Peipsiääre valla piirkonnapolitseinik Ville Ränik. Temaga saab kontakti helistades 5322 5124 või kirjutades ville.ranik@ politsei.ee. Tema piirkond on kogu Peipsiääre vald, välja arvatud Vara, Matjama, Tähemaa, Sookalduse, Põrgu, Praaga, Välgi, Ätte ja Mustametsa külad ning nende lähiümbrus. Nimetatud külad kuuluvad piirkonnapolitseinik Argo Läätse tööpiirkonda. Argo kontaktid on endised: telefon 5330 7105 ning e-post argo.laats@politsei.ee. Koos piirkonnapolitseinikega töötab vallas ka noorsoopolitseinik Kirsika Jõks, kelle lahendada on alaealistega seonduvad küsimused. Temaga saab ühendust telefoPeipsiääre Teataja Põdersalu, Kalmar Raudsepp’a ja Raul Zirkel’i. Volikogu arutas volikogu töökorda ning jõudis seisukohale, et seda tuleb täiendada ning leiti mõistliku olevat, et töökord sisaldub valla põhimääruses. Uue valla põhimäärus peab olema kinnitatud aprilli keskpaigaks. Sotsiaalkomisjoni esimees esitas kinnitamiseks kaks eelnõud. Kinnitati sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning kinnitati koolieelsetes munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa maksumuseks 10 eurot kuus lapse kohta. Hariduskomisjoni esimehe ettepanekul kinnitati esindajad valla üldharidusasutuste hoolekogudesse järgmiselt: • Vara põhikooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Kaisa Edenberg; • Kallaste lasteaed-põhikooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Külli Must; • Kolkja lasteaed-põhikool hoolekogusse vallavolikogu esindajana Külli Must; • Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Grete-Stina Haaristo; • Alatskivi Kunstide Kooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Grete-Stina Haaristo; • Anna Haava nim. Pala Kooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Romet Villemson. Samuti hariduskomisjoni esimehe ettepanekul kinnitati hariduskomisjoni uueks liikmeks Pille Lille (Peipsiääre valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja), sest Jelena Lavrova kuuluvus volikokku on tema avalduse alusel peatunud. Jelena Lavrova asemel kuulub volikokku asendusliikmena Liidia Opikova. Volikogu kinnitas volikogu alatiste komisjonide vastutusvaldkonnad. Volikogu kinnitas ametiautode ametisõitudeks kasutamise korra. Kinnitati valla omafinantseeringu tagamine kahele toetusprojektile: 1. Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendus, 165 000 eurot ja 2. Vara-Varamõisa kergliiklustee rajamine, 56 546 eurot. Kehtestati Kolkja puhkeala detailplaneering. Planeeringuga kujundatakse ala atraktiivseks puhkuse, meelelahutuse, spordiharrastuse ja kultuuri viljelemise kohaks. Alale planeeritakse puhkekeskus (majutus-spa), spordiplatsid, supluskoht, parkla, matkarajad, paatide vettelaskmise slipp. Peipsiveere Hooldusravikeskuse põhikirjas tehti täiendusi ja parandusi. JAAKO LINDMÄE Peipsiääre vallavolikogu esimees Talvine liiklusohutus peab olema iga juhi südameasi Alanud aasta ei ole liikluses nil 53007283 ja e-postil kirsika. joks@politsei.ee. Kiireloomuliste juhtumite puhul, mis nõuavad politsei kiiret sekkumist, tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Peipsiääre Teataja ilmub 11 korda aastas iga kuu viimasel teisipäeval ning jõuab lugejateni paberlehena kahe päeva jooksul, arvates ilmumise kuupäevast. Üle terve Peipsiääre valla levitab Peipsiääre Teatajat Omniva. Peipsiääre Teataja on tasuta kättesaadav vallamajas, valla teeninduskeskustes, kauplustes, raamatukogudes, tanklas. PDF versioon on leitav valla kodulehel www.peipsivald.ee ning Facebookis lehel “Peipsiääre Uudised”. 2018. AASTAL ILMUB LEHT 27. märtsil 24. aprillil 29. mail 26. juunil 28. augustil 25. septembril 30. oktoobril 27. novembril 18. detsembril MATERJALID PEAVAD LAEKUMA HILJEMALT 16. märtsiks 13. aprilliks 18. maiks 15. juuniks 17.augustiks 14. septembriks 19. oktoobriks 16. novembriks 7. detsembriks Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-postiaadressile: viktoria.arro@peipsivald.ee Juulikuus puhkame ja vahendame uudiseid vaid veebis. Palun jälgige ning arvestage oma sündmusi ja teateid, et need õigel ajal lugejateni jõuaksid. Kuulutuste ja reklaami avaldamise hinnad Peipsiääre Teatajas on saadaval valla kodulehel: https://peipsivald.ee/peipsiaare-teataja VIKTORIA ARRO Peipsiääre Teataja toimetaja olnud kuigivõrd helge. Jaanuari ja veebruari algus on liiklusõnnetuste ja inimohvrite arvu poolest olnud tõeliselt sünge kuu. Kaua oodatud talv ja sellega kaasnevad keerulisemad ilmastikuolud on teinud liiklemise kõikjal raskemaks ja seda eriti asulavälistel teedel. Paraku kumab aga igapäevaste liiklejate sõidustiilist läbi hooajale sobimatute sõiduvõtete kasutamine. Talvised teeolud ei pane üksnes suuremat vastutust liiklusturvalisuse tagamisel teehooldajatele, vaid samamoodi ka liiklejatele endile. Liiklusseaduseski on sätestatud üldine nõue, et iga liikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Lihtsamas keeles tähendab see, et ühe liikluses osaleja valikud mõjutavad ka teisi liiklejaid. Hoolsus ja tähelepanelikkus liikluses on need märksõnad, mis aitavad õhtuks tervelt koju jõuda. Piirkiirus ei ole inimõigus Ilmselt peaaegu igaüks meist on kohanud kehva nähtavusega ja tuisusel teel sõidukijuhti, kes veidi aeglasemalt liikuvast sõidukist ilmtingimata peab mööda sõitma. Hoolimata kehvast nähtavusest, lumevaaludest, kurvilisest teest, libedast teest või möödasõidukeelust. Kehvades teeoludes ei ole vaja piirkiirust hambad ristis taga ajada ja lausa inimõiguseks pidada. See on võimalus, mitte kohustus! Libedal maanteel kiirelt edasi rühkides võib loodetud ajavõidust saada hoopis suur kaotus. Kiire matemaatiline tehe ütleb, et kümne kilomeetri läbimiseks piirkiirusel 90 km/h kulub aega 6 minutit ja 40 sekundit. Sama distantsi läbib maanteel 75 km/h ajaga 8 minutit. Vahe on üks minut ja kakskümmend sekundit. Elu hinna kõrval on see ajavahe olematu. Talv nõuab hooajale kohandatud sõiduvõtteid Enda oskusi ja võimeid õigesti hindav juht ei pane selle ühe minuti pärast ohtu end ja teisi. Hooliv juht valib rasketes oludes liikumiseks sobiliku sõidukiiruse, leiab möödaPeipsiääre valla uus kodulehekülg Anname teada, et Peipsiääre vallale on loodud uus kodulehekülg https://peipsivald.ee/ Valla tegevust puudutavate otsuste ja olulise informatsiooni lisamisega tegeletakse ning informatsioon lisandub pidevalt. Palume siinkohal mõistvat suhtumist ja kannatlikku meelt ülemineku perioodil. Abi ja nõu saate küsida ning toiminguid teha harjumuspärastest kohtadest. Üleminekuperioodil jäävad alles senised omavalitsuste veebilehed ja dokumendiregistrid, kus saab näha eelmise aasta õigusakte. VIKTORIA ARRO, Peipsiääre infospetsialist sõiduks sobiliku koha ja hoiab eesliikuva autoga sellist pikivahet, et ohuolukorras saab oma masina ilma kokkupõrketa pidama. Sõitu alustades on hea soovitus kergelt pidurdada, et saada paremat aimu väljas valitsevatest teeoludest. See aitab paremini mõista pidurdusteekonna võimalikku pikkust. Kehvades teeoludes sõites peavad sõidukijuhid enne sõidu alustamist ka enda autod nähtavaks tegema. Selleks tuleb päevatulede asemel sisse lülitada lähituled, lisaks tuleb puhastada masin lumest. Liiklusohutus on kõikide liiklejate asi Kui lumi ja libedus tekitab üksjagu segadust liikluses, on see saanimeestele hoopis kaelasadanud rõõm. Lõpuks ometi saavad nad oma maastikusõidukid talveunest äratada ning hooaega nautida. Peipsiääres on näha liiklemas mootorsaane, karakatitsaid ja ATV-sid, kuid ka nende sõidukitega liigeldes tuleb arvestada Liiklusseaduse ja ohutusnõuetega. Mootorsaani näol on tegemist maastikusõidukiga ning see peab olema registrisse kantud. Mootorsaanijuht peab olema kaine, omama juhtimisõigust ning sõidu ajal peab tal olema peas kaitsekiiver. Mootorsaaniga liikudes ei kaitse inimest mitte ükski kest, seega kiiver on just see, mille arvelt järeleandmist teha ei saa. Saanijuhtidele tuletan aga meelde, et oma saani juhtides tuleb teada, et sõita võib vaid seal, kus see on lubatud ja oma tegevusega ei tekitata kahju maaomanikele (kindlasti ei ole põllumees õnnelik kui keegi tema taliviljast mootorsaaniga üle sõidab). Lumisel maastikul liigeldes tuleb arvestada, et koheva lumekihi all võivad olla kivid ning kännud, millele otsasõites võib ootamatu õhulennu ja õnnetuse osaliseks saada. Ka veekogu ületades või sellel sõites tuleb esmalt jää paksuses ja selle kandevõimes veenduda ning alles siis sõidule asuda. Hooletusel võivad olla kurvad tagajärjed. Kuivõrd mootorsaan on maastikusõiduk, siis sellega liiklemisel on kindlad reeglid. Liiklusseadus ütleb, et mootorsaani ehk maastikusõidukiga võib lii gelda maastikul või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Mootorsaaniga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav ja sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele. Kõige olulisem on teadmine, et alkohol ja juhtimine kokku ei käi. Pole oluline, kas tegemist on mootor- või maastikusõidukiga. Samuti pole oluline, kas sõidetakse teel, maastikul, põllul, metsas või jää peal. A l koholi tarvitamine mõjutab tugevalt võimet tajuda enda ümber toimuvat, alkoholi tarvitanuna juhtimine on andestamatu ning võib viia pöördumatute tagajärgedeni. VILLE RÄNIK Peipsiääre valla piirkonnapolitseinik Nr 2 (2) Veebruar 2018
3 Publizr Home