3

Nr 3 (3) Märts 2018 Peipsiääre Teataja Ühisnäitus „Esiemade käterätid – soe terekäsi aegade tagant“ Naised on enda ümber alati ilu armastanud ja seda ise loonud. Endisel ajal õpiti kodukultuuri nii kodumajanduskoolides, õpiringides kui kursustel. Emad juhendasid tütreid – nii anti oma oskused ja tõekspidamised põlvest põlve edasi. Ja kodud olid kaunid, täis loomisrõõmu. Tänasel päeval on meie hulgas hoopis vähem pühendunud käsitöö-tegijaid. Seda enam hindame ja imetleme esiemade töökust ja ilumeelt. Endisaegseid esemeid ei pea ainult muuseumis vaatama – näitame meie kandi käsitööpärandit siinsamas ja paneme väljapaneku kokku üheskoos! Pala raamatukogus saab maisjuunis vaadata omakootud kangast käterätte. Need paeluvad paljude erinevate koekirjade, ääre- ja vahepitside, tikandite ja monogrammidega. Kui ka Sinu kodus leidub sellist varandust, siis ole hea ja too see ka teistele imetlemiseks. Lisa juurde kes oli tegija või millisest perest, talust ese pärit on. Ootan käterätte aprillikuu jooksul. Need võib viia ka Lümati ja Alatskivi raamatukogudesse. Küsimuste korral helista Pala raamatukokku, tel: 773 4505. Koostööle lootes ANU SAUL, Pala raamatukogu juhataja Karakatitsa 2018 24. veebruaril peeti Kallastel ainulaadset traditsioonilist üritust “Karakatitsa“. See oli meil 15. juubeli karakattide paraad – talviseks kalapüügiks loodud ebatavaliste isetehtud sõidukite näitus. Eriline oli see päev ka selle poolest, et samal ajal peeti meie kodumaa 100. aastapäeva. Kõik toimus iga-aastase traditsiooni järgi – kauplejad, palju külalisi, Peipsi uhhaa ning loomulikult ürituse nael – karakattide paraad! Sellel aastal võttis paraadist FOTO Kaili Poll Veebruar Pala lasteaias Sel aastal on olnud meie FOTO Elina Kalme lasteaias juba mitu talispordipäeva ja vastlapäev, kus võisteldi erinevatel osavusaladel nii kelgumäel kui ka tasasel lumisel väljal. Vanema ja keskmise rühma lapsed aga said käe ümber spetsiaalsed kiipkaardid ning orienteerusid nendega lasteaia õuealal. Nad pidid leidma kõik märgistatud seadmed ning oma kiipkaardiga registreerima oma leiu. Õpetaja Killu tuvastas hiljem arvuti vahendusel kõigi käigud ning otsingud. Teatevõistlusest võtsid osa kõik lasteaia lapsed sõimest suure rühmani. Sõbrapäeval jagati üksteisele ise meisterdatud kaarte, südameid, komme ning häid soove. Tegutses sõbrapäeva postkontor. Postiljonideks olid need lapsed, kes lugemisega juba väga hästi toime tulevad. Lasteaed tähistas Eesti Vabariigi juubelit mitme kontserdiga. Nimelt pidasime sünnipäeva armsa kontserdi ja piduliku lõunasöögiga ühise laua ümber. Õhtul tantsisid ja laulsid meie väikesed rahvatantsijad Pala kultuurimajas koos kogu kodukandi rahvaga ühisel Eesti Vabariigi sünnipäeval. Tore oli olla väikene ent oluline osa meie inimeste keskel. Pala lasteaed on liitunud erinevate loodusalaste programmidega. Veebruari ülesandeks oli katse teel leida kinnitust, miks ja kuidas hüljestel jäises merevees külm ei hakka. Katse oli huvitav ja elamusterohke. Mitme või pakiga oli vaja tekitada hüljeste nahaaluse rasvakihi efekt. Pehme või oli pakendatud kahe kilekoti vahele nii, et lapsed said oma käe sinna sisse pista ning sellega jääkülmas veel natuke mulistada. Uskuge või mitte, aga katse toimis ning ükski laps läbi selle rasvakihi külma ei tundnud. Räpina Aianduskooli projekti raames külvasime lastega hariliku kurgi ja Mehhiko pisikurgi seemned mulda. Tänaseks päevaks on seemnetest juba taimed kasvanud, mida me siis tasapisi jälgime ning kasvada aitame. Terve veebruari kuu oleme lastega valmistunud ka kohekohe toimuva vanavanemate päeva ürituseks. Õppimine ja ettevalmistused varakevadise ülevallalise lasteaedade näitemängu päeva tarvis käivad samuti hoogsalt. Lisaks käib aktiivne rahvatantsude õppimine tantsupeoks. TIINA KARU, Pala lasteaia õppealajuhataja Naisseltsist Alatskivi Maarahva Seltsiks Kõigil meil on erinev ellusuhtumine, tõekspidamised ja väljakujunenud arusaamad elust. Aasta ja kuus kuud on olnud minule naisseltsis kirev ja tegus aeg. See oli inimeste tundmaõppimise aeg, see oli enese proovilepanek ja see oli ka eneseteostus mitmes mõttes. Eleanor Roosevelt on öelnud: „Tehke seda, mida te omas südames õigeks peate, sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, mida teete ja selle eest, et te seda ei tee.“ Naisseltsi juhtimisel järgisin oma südamehäält ja võtsin aluseks naisseltsi põhikirja: „Naisseltsi tegevuse eesmärgiks on Eesti maaelu toetava, loodusliku elukorralduse ning aktiivse eluhoiaku propageerimine”. Maaelu toetava eluhoiaku propageerimine Köök on kodu süda. Naisseltsi köögimööbel ja inventar oli vana, katkine ja kulunud. Kirjutasin ja viisin ellu projekti „Alatskivi Maanaiste Seltsi köögi kaasajastamine seltsi tegevuse mitmekesistamiseks“. Selle projekti raames sai välja vahetatud kogu köögimööbel ja inventar, soetatud said uued toidunõud ja kampaania korras ostetud uued laudlinad. Üks pliitidest oli tuleohtlikuks muutunud ja see sai õigel ajal välja vahetatud. Uues köögis ja ka Alatskivi lossis sai korraldatud kokkamiskursuseid meistri käe all. Naise roll ilu luua tõi vajaduse kirjutada projekt „Värviline elu“, selle elluviijateks olid Leena Ainsoo ja Maimu Arro. See oli silmaringi avardav ja andis palju uusi mõtteid kodu kaunistamiseks. Töös on veel investeeringutoetus, mis seekord tuli Siseministeeriumi kaudu. See on Marika Tuusi poolt rahastatud II investeeringutoetus meie naisseltsile. Algul oli osade naiste soov saada arvutikomplekt ja TV, kuid nüüd sai üldkoosolekul otsustatud kangastelgede kasuks.Taotluse koostas Ulvi Hantson. Loodusliku elukorralduse propageerimine Elades looduskaunis Peatskivi külas, põldude keskel, puutun igal suvel kokku kogu Eestimaa suurima probleemiga – põldudel taimekaitsevahendite kasutamisega. Looduslik elukorraldus – kas selle alla kuulub mürgitamine põldudel, kodu ja koolimaja ümbruses? Meie külas on alles veel paar mesilasperet varasema mitmekümne asemel. Ühiskondlikel aladel kasutatakse väga palju umbrohu tõrjeks Roundup´i. Kes on asjaga rohkem kursis, see teab, et Roundup, mille põhitoimeaineks on glüfosaat, hävitab inimese DNA-d ning põhjustab mitmeid terviseprobleeme. Kahjuks kasutatakse seda ainet kooli staadioni ja ümbruse hooldamisel. Meie lapsed ja lapselapsed on ohus! Selleks, et see probleem leiaks lahenduse, korraldasin 24. märtsil 2017 I ümarlaua naisseltsis. Arutusel oli loobumine roundup´i kasutamisest ja leegitaja kasutusele võtmine Lisaks käimasolevale eakate klubile, käsitööringile, ansamblile Kanarbik ja jooga trennile sai alustatud ka hiina energiavõimlemisringiga. Heategevusprojekti raames valmistasime munakarpidest süüteroose, südamlikud inimesed tõid asju lisaks ning heade soovidega viisime need erinevatesse kodudesse. Aprillis 2017 korraldasime laevareisi Helsingisse ja tutvusime Soome naisseltside MARTAT tegevusega. Maikuus oli meil au võõrustada Soome erinevate naisseltside esindajaid meie naisseltsis. Samuti toimusid ühiskülastused teatrisse. Käisime külas ka Ülenurme käsitöö ja rahvuskultuuriseltsil „Nurmenukk“ ja pidasime pikniku Saadjärve parve peal. 26.02.18. Alatskivi lossi, koolimaja staadioni ja koolimaja ümbruse umbrohust puhastamiseks. Kohal olid endine vallavanem Andu Tõrva, Nikolai Josiptšuk, Maimu Arro ja Külli Must. Selle arutelu tulemusel osteti leegitaja, mis leidis kasutamist lossis, kuid kool pidas seda nõrgaks ja ei hakanud seda kasutama. Seda teemat peaks edasi arendama ja koos teiste naisseltsidega seisma hea selle eest, et meie lastel ja lastelastel oleks puhtam elukeskkond. Aktiivse eluhoiaku propageerimine pidulikult EV100t. Meid tuli tervitama meie uus vallavanem Aleksandr Širokov, esinesid meie ansambel „Kanarbik“ ning Ave Otterklau pojad Mairold ja Martin. Killukese ajaloost tõi meile meie kauaaegne kooli direktor Karl Elken, kes rääkis loo meie kandis sündinud kindral Karl Ernst Põdderist. Siinkohal tänan kõiki, kes panustasid oma aega ja vahendeid EV100 korraldamisel! Nüüd, kus vallad on ühinenud, muutub ka naisseltsi roll. See on kodukoha väärtuste hoidmine ja edasikandmine ja Alatskivi nime hoidmine mingis võtmes. Kas muuta naisseltsi nime ning kaasata tegevusse ka noori peresid, vältimaks seltsi vananemist , see jääb uue juhatuse otsustada. Üldkoosolekul valiti uus juhatus ja loodan väga, et naisselts võtab suurema vastutuse maaelu hoidmise ja arendamise eest meie kodukandis ning jätkab jõulisemalt ja aktiivsemalt tegevust. Edu uuele juhatusele! Tänusõnad meie bussijuhile Raimo Lepikule, kes on aastaid meid igale poole ja igal ajal viinud. Eriline tänu kuulub Leena Ainsoole ja Maimu Arrole, kes mõtlesid kaasa ja aitasid ideid ellu viia. Olen tänulik Teile kõigile, kellega ma koostööd tegin, see oli tubli meeskonnatöö! Aitäh! LAINE KNUDE, Alatskivi Maanaiste Seltsi esinaine peale naisseltsi üldkoosolekut tähistasime 26.09.2016 - 26.02.2018 Rühmalaagri osalejad. FOTO Andrus Salu Noorte Kotkaste rühmalaager Karakatitsa nr 6 Fjodor Plešankov. 17.-18. veebruar 2018 toimus Tartumaal Vasula järve ääres Noorte Kotkaste Kõrveküla ja Alatskivi rühmade ühine rühmalaager. Üritusel osales mõlemast rühmast palju uusi noormehi, kelle jaoks oli see esimene kord osaleda talvises metsalaagris. Laupäeva põhitegevuseks olid õppepunktid ja töötoad, mille käigus õpiti näiteks suundorienteerumist ja lõkke tegemist. Pärast õhtusööki toimus luuremäng, mille käigus pidid 4liikmelised grupid liikuma läbi vastutegevuse ala ning tooma valvatud alalt ära ühe valguspulga. Pühapäeva tegevusteks oli õhkrelvast laskmine ning lindude pesakastide ehitamine. Alatskivi rühma rühmapealik Andrus Salu rääkis tegevuse kõrvale põnevaid lugusid lindudest ning selgitas nende rolli looduses. Laagri läbiviimisesse andsid tugeva panuse salgapealikud Tauno Katsan ja Paap-Pärtel Sepp, kes said laagris praktiseerida nii õppepunkti FOTO Viktoria Arro osa üle 30 osaleja. Sõitma hakkasid autod „Razlogist“– nii nimetatakse Kallaste vanemat sadamat, mis asub Punase liivikivipaljandi läheduses. Juba teist aastat liikusid karakatid mööda järve ning vaatajad said seda jälgida kesklinnast mäe pealt. Karakattide kolonn läbis pidulikult Kallaste Keskväljaku tänava, kus nad ka parkisid. Igaüks sai vaadata sõidukeid lähedalt ning uurida omanikelt nende kohta infot. Kallaste Noortekeskuses toimus kontserdiprogramm, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Kontserdil esinesid meie uue valla muusikud ja tantsijad. Esmakordselt oli valla nimi välja toodud ka meenetel, mida jagati igale osalejale. Sellel aastal said karikad: Oleg Lutšezarnõi – ainus karakatpäästja, Oleg Bõstrov – esindas arvuliselt kõige rohkem karakatte, Aleksandr Akifjev – aeroboatide esituse eest, Vladimir Koroljov – eripärase transpordiga külaline Pärnust. Samuti said eriauhinnad kaks kõige vanemat karakatti, kelle omanikud on Fjodor Kljavin ja Sergei Parfenjuk. Täname ka firmasid „Ramo“ ja „Motodog“ osalemise eest. Saksamaa telekanal NDR tegi intervjuud Leonid Šlenduhhoviga, kes on meie valla eritranspordi konstruktor ja leiutaja. Meie arvatest õnnestus pidu vaatamata kargele talveilmale suurepäraselt ning ootame kõiki juba järgmisel, 2019 aastal taas üritusest osa võtma! I. Berežnaja, K. DROzDOVA JA V. ARRO ürituse korraldajad 3 läbiviimist kui ka noorte juhtimist. Ilm oli metsalaagrit soosiv, seltskond tore ning tegevused sisukad. Aitäh vabatahtlikele noortejuhtidele tehtud töö eest! Noored Kotkad on vabatahtlikkusel ja isamaalisel kasvatusel põhinev Eesti organisatsioon, mille liikmeskonna moodustavad 7-18aastased noormehed ning nende rühmapealikud ja vabatahtlikud instruktorid. Organisatsioon üritab läbi skautliku kasvatuse aidata kaasa noorte täisväärtusliku elu kujunemisele ning kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Tartu malevas tegutseb 13 rühma koos umbkaudu 200 noormehe, 20 vabatahtliku rühmajuhi ja nende abide ning 30 instruktoriga. Peipsiääre vallas tegutsevad rühmad Alatskivil (rühmapealik Andrus Salu) ning Varal (rühmapealik Marten Karise). Ootame laagritesse ka uusi huvilisi! SANDER KUKK, Vabatahtlik noortejuht

4 Publizr Home